3 - Hea Uus Meedia

Aeg lendab kiiresti - osalt seetõttu, et ma ise vananen. Mida rohkem aastaid möödub, seda lühemad tunduvad need mulle. Teine põhjus on tehnoloogia kiirenev areng. AI ja muu nutitehnika tõttu on raske uskuda, et telerid ja arvutid on olnud inimeste meediatarbimise osa alles suhteliselt lühikest aega. Raadio on samuti inimajaloo mõttes uus ja murranguline leiutis. Ometi loetakse telerid, raadiod, ajalehed ja ajakirjad traditsiooniliseks ehk vanaks meediaks, samas kui arvutid ja muu sarnane kuuluvad enamasti uue meedia alla. Vana meedia räägib sulle loo, millele sa võid ka põhimõtteliselt vastata kuigi ilmselgelt pole see põhifookuseks, kuid uus meedia annab sulle võimaluse otse dialoogi astuda, oled otsesemalt osa loost, üks selle kujundajatest.

Kuid eristus nende vahel on pigem subjektiivne, mitte objektiivne. Kas ajalehed, mis ilmuvad ainult veebis, on ikka veel vana meedia esindajad? Kas oluliseks faktoriks on lisatud kommentaarium? Või kas pigem on oluline kui tegu on suure organisatsiooniga? Mis siis kui ma trükiksin oma blogist mõned koopiad ja jagaksin neid teistele, kas see oleks uus meedia või vana? Postimehe veebiversioon [1] on ühelt poolt interaktiivne sest on võimalik lisada tagasisidet ning hüpoteetiliselt arutada artikleid kaas-lugejatega ning klikkida reklaamidele ning sellega teenida ajalehele mingi üliväikese summa - samas ilmselgelt on tegu suure, organiseeritud, firmaga, ning komentaarid pole oluline osa kuidas inimesed uudiseid seedivad, platform on tehniliselt olemas kuid ei ole mõeldud selleks. Süü pole muidugi otseselt Postimehes, vana ja uus meedia on eri meetodikad ja ühelt teisele liikumine pole enamasti lihtne ega alati võimalik, vähestel on see märkimisväärselt õnnestunud [2]. Samas kui vaadata paremaid uudise-agregaator kanaleid yuutuubis [3] siis on tegu otsese tagasisidega, suhtlus on möödapääsmatu ning reklaamidki on teistmoodi - kõige tugevamad vana meedia organisatsioonid mis uut meediat kasutavad on edukamad reklaamifirmad - sponsorlus suunamudijale on tihti kordades kasumlikum kui müürileht mõnel prügikastil või vana meedia programmil. See mis ennem töötas vana meedia rahastuseks ei pruugi enam töödata, sest uus meedia on juba kümneküünega enamike rahakottide küljes. Samas muidugi pole see täielik, sest kui sponsoreerida vanas meedias oma teenust või toodet nagu oleks tegu uudislooga ja neutraalse kirjeldusega siis on võimalik lõigata normaalset kasumit - selliste asjade levikust on raske täit pilti saada, sest nad peavad definitsiooniliselt olema pool-peidetud. Salareklaamid on üldiselt keelatud uuele meediale (nt USA FTC regulatsioonid influencer'itele), muidugi kõik ei järgi neid nõudeid. Märkimisväärne tundub mulle fakt et sarnaseid nõudeid reklaami selguse kohta pole filmidel ja telesarjadel kui yuutuubi kanalitel [4] - tegu on omamoodi karuteenega, kui keegi korra läbihammustab et mõnes kohas võib leida salareklaami siis nende usaldus antud koha tulevase õigsuse vastu kukub kolinal.


Nii uus kui vana meedia pole täiuslikud, mõlemal on põhimõtteliselt samad probleemid kallutatuse ning raha-teenimisega. Ilmselt tuleb praegu hoida silma peal pigem uuel meedial, sest oma metoodikaga viib ta kaasa ka vana meedia ning lõpuks pole kummastki midagi kasuliku järel kui probleemidele aegsasti ja mõistlikult ei lähene.


[1] - https://www.postimees.ee/
[2] - Washinton Post Shorts, https://www.youtube.com/@washingtonpostuniverse
[3] - Philip DeFranco, https://www.youtube.com/@PhilipDeFranco
[4] - "YouTubers have to declare ads. Why doesn't anyone else?" (Tom Scott), https://www.youtube.com/watch?v=L-x8DYTOv7w