3 - Hea Uus Meedia

Aeg lendab kiiresti - osalt seetõttu, et ma ise vananen. Mida rohkem aastaid möödub, seda lühemad tunduvad need mulle. Teine põhjus on tehnoloogia kiirenev areng. AI ja muu nutitehnika tõttu on raske uskuda, et telerid ja arvutid on olnud inimeste meediatarbimise osa alles suhteliselt lühikest aega. Raadio on samuti inimajaloo mõttes uus ja murranguline leiutis. Ometi loetakse telerid, raadiod, ajalehed ja ajakirjad traditsiooniliseks ehk vanaks meediaks, samas kui arvutid ja muu sarnane kuuluvad enamasti uue meedia alla. Vana meedia räägib sulle loo, millele sa võid ka põhimõtteliselt vastata kuigi ilmselgelt pole see põhifookuseks, kuid uus meedia annab sulle võimaluse otse dialoogi astuda, oled otsesemalt osa loost, üks selle kujundajatest.

Kuid eristus nende vahel on pigem subjektiivne, mitte objektiivne. Kas ajalehed, mis ilmuvad ainult veebis, on ikka veel vana meedia esindajad? Kas oluliseks faktoriks on lisatud kommentaarium? Või kas pigem on oluline kui tegu on suure organisatsiooniga? Mis siis kui ma trükiksin oma blogist mõned koopiad ja jagaksin neid teistele, kas see oleks uus meedia või vana? Postimehe veebiversioon [1] on ühelt poolt interaktiivne sest on võimalik lisada tagasisidet ning hüpoteetiliselt arutada artikleid kaas-lugejatega ning klikkida reklaamidele ning sellega teenida ajalehele mingi üliväikese summa - samas ilmselgelt on tegu suure, organiseeritud, firmaga, ning komentaarid pole oluline osa kuidas inimesed uudiseid seedivad, platform on tehniliselt olemas kuid ei ole mõeldud selleks. Süü pole muidugi otseselt Postimehes, vana ja uus meedia on eri meetodikad ja ühelt teisele liikumine pole enamasti lihtne ega alati võimalik, vähestel on see märkimisväärselt õnnestunud [2]. Samas kui vaadata paremaid uudise-agregaator kanaleid yuutuubis [3] siis on tegu otsese tagasisidega, suhtlus on möödapääsmatu ning reklaamidki on teistmoodi - kõige tugevamad vana meedia organisatsioonid mis uut meediat kasutavad on edukamad reklaamifirmad - sponsorlus suunamudijale on tihti kordades kasumlikum kui müürileht mõnel prügikastil või vana meedia programmil. See mis ennem töötas vana meedia rahastuseks ei pruugi enam töödata, sest uus meedia on juba kümneküünega enamike rahakottide küljes. Samas muidugi pole see täielik, sest kui sponsoreerida vanas meedias oma teenust või toodet nagu oleks tegu uudislooga ja neutraalse kirjeldusega siis on võimalik lõigata normaalset kasumit - selliste asjade levikust on raske täit pilti saada, sest nad peavad definitsiooniliselt olema pool-peidetud. Salareklaamid on üldiselt keelatud uuele meediale (nt USA FTC regulatsioonid influencer'itele), muidugi kõik ei järgi neid nõudeid. Märkimisväärne tundub mulle fakt et sarnaseid nõudeid reklaami selguse kohta pole filmidel ja telesarjadel kui yuutuubi kanalitel [4] - tegu on omamoodi karuteenega, kui keegi korra läbihammustab et mõnes kohas võib leida salareklaami siis nende usaldus antud koha tulevase õigsuse vastu kukub kolinal.


Nii uus kui vana meedia pole täiuslikud, mõlemal on põhimõtteliselt samad probleemid kallutatuse ning raha-teenimisega. Ilmselt tuleb praegu hoida silma peal pigem uuel meedial, sest oma metoodikaga viib ta kaasa ka vana meedia ning lõpuks pole kummastki midagi kasuliku järel kui probleemidele aegsasti ja mõistlikult ei lähene.


[1] - https://www.postimees.ee/
[2] - Washinton Post Shorts, https://www.youtube.com/@washingtonpostuniverse
[3] - Philip DeFranco, https://www.youtube.com/@PhilipDeFranco
[4] - "YouTubers have to declare ads. Why doesn't anyone else?" (Tom Scott), https://www.youtube.com/watch?v=L-x8DYTOv7w

2 - Ajalugu on imelik

 Ajalugu on ikka natuke imelik küll - samal ajal tundub kauge, aga kontrollib meid - märkamatult. Paljud asjad mis tunduvad uued on vanemad kui kujutada oskaks, kuid teisest küljest lõputu kogus inimesi, asju ning tegusid mis tundusid kunagi unustamatud on jäljetult kadunud. Me isegi ei tea, mida potentsiaalselt kaotanud oleme - me ei tea, mida, ei tea.

Muidugi on võimatu rääkida detailselt asjadest, mis on kadunud, aga paljud asjad on kui mitte päriselt unustatud siis laiema ühiskonna poolt unustusse vajunud või sinna lükatud. Vahel liigub elu lihtsalt edasi nagu kunagi igapäevased tegevused, mida nüüd ainult ajaloo huvilised viljelevad - kõike linase kanga kudumisest, kuni teletüüp masinaga vara-interneti teadetetahvli-tüüpi foorumite eelastes postitamiseni [1]. 

Aastad hakkavad tulema ja jäävad aina tulema. 

Mõned teised asjad lükatakse aja lainete alla meelegam et need asjad kustutada - enamasti pole nad mingi maailmavaate enesenägemusele sobilikud - näiteks sobib Viktooria-ajastu müüt keskaja (madalamate klasside ning vaeste) jälgist hügieenist [2] ja tuhmidest värvidest [3] (kumbki polnud tõsi, aga kuna Viktooria-ajastu (kesk- ja kõrgemaklassi) inimesed nägid end minevikust üle olevat siis oli seda mugav uskuda ning faktid ununesid vaikselt), samuti sobib siia samuti UK kuninganna Viktooria ajastust pärit valge pulma kleit [4] (kui küsida enamikelt siis on see nii olnud aegade ja algusest, muutmatult, ühiskonna alustala). Üldiselt on ajalugu ning traditisoonid palju muutlikumad, kui meile võib meeldida mõelda - see tekitad ebamugavust sest kui midagi nii fundamentaalset võib muutuda, siis pole kindel mis veel muutuda võib - antud ebamugavusest tuleb ka trots, suur soov seista vastu sellele mis on uus ja erinev, ning ei sobi enese-arusaama, samas kui enamikud need "traditsioonid" mille eest võidelda on ajaloo-vaates sama lapsekingades, kui see "uus" mille olemasolu ähvarda.

Kui mõndade asjade võrreldavat noorust kiputakse unustama siis samas teiste asjade üllatavat vanadust samuti ei hinnata piisavalt. Kui rääkida bug'idest, putukatest või puukidest programmis siis viitame ööliblikale, kes ühes 1947. aasta hiidarvutis pahandust tegi [5], või kui räägime spämmimisest siis tegelikult võib tegu olla 1990ndatel viidatud meemile/meme'le - kuigi see pole täiesti kindel siis on üldiselt vastuvõetud et tegu on viitega ühele komöödia-skitile - tegevus ise oli muidugi olemas juba varem, aga enne seda otseselt spämmiks ei kutsutud [6]. Irooniliselt on üks paljudest kommetest, mis vanem kui arvata on - kaebamine, et noorus on hukkas ja need uued asjad hävitavad ühiskonna ning maailma jne - kõik vana-Kreeklastest/Roomlastest kuni eilse päevani paistavad arvavat, et just nüüd on käes ajaloo lõpp, sest midagi täiesti-ebatavaliselt-kohutavalt-mitte-nagu-eelnevat on platsis ning kõik plahvatab kohe-kohe [7]. 

Muidugi on ajaloos olnud kergemaid ning raskemaid perioode, aga siiani pole maailm otsa lõppenud, isegi kui leiutati triipkoodid (Saatani märk, ilmselgelt) või võimalus mitte lapsi saada. 

Aga eks näis, äkki seekord on kõik teistmoodi ja saame selle ajalooga ühele poole, seni võib muidugi uurida nii kaduvat minevikku kui seda kes meid käpiknukkudena kasutab, aga eks see ole ainult teooria. Patsi-teooria.

1 - "The Teletype", Dyah Apsari - https://www.umsl.edu/business/departments/ist/about/graces-place/before-microcomputers/acoustic_coupler_modem.html

2 - "Medieval Hygiene", Mark Cartwright (2018) - https://www.worldhistory.org/Medieval_Hygiene/

3 - "Historical Dyes", Karl Robinson - https://www.thehistoricaldyer.com/about_dyes.php

4 - "Why Do Brides Wear White?" Britannica (2019)

5 - "World's First Computer Bug", National Geographic Society (2023) - https://education.nationalgeographic.org/resource/worlds-first-computer-bug/

6 - "The History of Spam", the Internet Society (2014) - https://www.internetsociety.org/wp-content/uploads/2017/08/History20of20Spam.pdf

7 - "The History of Adult Blaming Young Generation", Nazmus Sakib (2023) - https://medium.com/illumination/the-history-of-adult-blaming-young-generation-c96dd6140a77

1. IT - seinast seina

    Arvutite ajalugu on, kõike arvestades, üllatavalt pikk ja mõnusalt kirju. Võib leida igasuguseid paremaid ja halvemaid ideid, millega tutvumine võib aidata vaadata asjadele uue nurga alt.

    Mõned ideed pole niivõrd halvad, kui veidi enne oma aega (varased kodukasutus arvutid ja mitmed interneti saidi mudelid - inimesed polnud veel nendeks valmis). Sellisteks võiks lugeda näiteks Nintendo VirtualBoy'd - stereoskoopilise 3D effektiga mängukonsooli 1995. aastast. Kuigi konsooli ennast võib läbikukkunuks nimetada mängis see ilmselt olulist rolli hilisemate VR mängukonsoolide arenduses, turunduses ning rahastuses. On palju põhjuseid miks VirtualBoy ei osutunud ise videomängude järgmiseks astmeks [1] - kõike raskustest uudse idee reklaamimisega kuni tehnilised kitsaskohad nagu piiratud värvivõimalused ja kergelt-öeldes ebaergonoomiline kaela asend - võimatu öelda milline neist osutus lõpuks ületamatuks raskuseks. Kõigest hoolimata VirtualBoy uuristas ennast mitmete laste ning noorte südametesse ning elas seal vargsi, kuni oli aeg neil täiskasvanutena teha oma ostuotsuseid. Tänapäeval on virtuaal reaalsus käegakatsutavam kui kunagi varem, ning kuigi VirtualBoy polnud just suur müügihitt siis tema poolt turule toodud ideed kasvavad lopsakaks.

Samas mõned teised ideed on lihtsalt halvad ja oleks ilmselt halvad olenemata olukorrast. Näiteid on üheltpoolt looka (pole raske leida internetis tugevalt küsitavaid ning ebarealistlikke ideid [2]), kuid samas ka vähe, sest tavaliselt sellised ideed ei jõua tegudeni ning kui jõuavad siis mitte suurteni - ewrandiks võib lugeda näiteks. Jättes kõrvale mõned teised, mis kas ongi või on vaid funktsionaalselt identsed pettusskeemiga, tahaks ma täna meenutada kurikuulsat Juicero't - firma mis kõigest hoolimata kogus miljoneid investoritelt enne silmipimestavat läbipõlemist. Tegu oli kahe osalise ideega - müüa erilisi, üliinseneeritud mahlapresse ning siis müüa sinna käivaid mahlapakke (töötasid muidugi ainult Juicero firma poolt väljastatud kallid mahlapakid). Täiesti alusetu antud mudel polegi, nagu demonstreerivad Nescaffe Nespresso masinatega, paljud tarkvara müüvad firmad subscription-tüüpi litsentside ning enamikud printerifirmad tintidega - küll astuti siin mitmetesse erinevatesse ning kaugelt nähtavatesse ämbritesse. Esiteks peaks masin ise (nt tindiprinter) olema sigaodav ning alles hiljem tuleks vaikselt raha teenida täitepakkide korduvate maksumuste summaga (Juicero press maksis umbes 400 dollarit). Teiseks polnud ta ka kõige mugavam, nõudes WiFi ühendust (et kontrollida et pakk on pole aegunud ega võlts muidugi), võttes enam kui veidi ruumi ja kaaludes lisaks veel korralikult. Kolmandaks, ning ilmselt kõige hävitavamaks, olid mahlapakid kahe käega pigistades lihtsamad ning isegi kiiremad tühjendad (kuigi inimesed kiruvad printeri tahma hindu ja Nespresso prügi siis naljalt neid käsitööga ei asenda, eriti printereid). Kokkuvõtvalt on raske uskuda, et keegi ei märganud ilmselgeid küsimuskohti, aga antud kahtlane idee jõudis üllatavalt kaugele.

Kui mõned ideed on kasulikud vaid põgusaks naljaks siis mõned teised on niivõrd murdelise tähtsusega, et nende mainiminegi tundub kalale veest rääkimisena. Ei täna, eile ega homme pole kerge leida mõnd kohta, mis oleks juhtmevabast sidest vaba. Nii raadio kui mobiilside on oma ala revolutsioonid, kui tahaks siin mõned read pühendada WiFi'le, sõpradele tuntud ka kui IEEE standard 802.11. Isegi teadlased, kes 90ndatel leiutasid WLAN'i ei kujutanud päris lõpuni ette millise Pandoora kasti nad olid avanud. Veel vähem kujutasid seda ette need kes polnud antud teadlased [4] -  asjad, mis oleks vaid aastakümme või kaks tagasi tundunud täieliku ulmekirjandusena on nüüd nii tavalised, et nende sujuv töö on eeldus teistele nõudmistele. See mis toimub kapoti all, erinevate lainete poolt kantud andmete, peegeldumiste ning protokollidega ajab päris silmad krõlli - WiFi on üks neist asjadest milleta tänapäeva elu oleks ikka vägagi rööpast väljas, seega siin saab öelda et tegu oli ikka väga revolutsioonilise ideega, millele toetame enda ühiskonna vähemalt ühe nurgaga. 

IT on sügavalt huvitav teema, millesse võiks mingil määral süveneda igaüks. Ka need kelle pärusmaaks pole tehnilised või muud "keerulised" alad. Siin on leida palju - inspireerivast, naeruväärse, kuni fundamentaalseni.

[1] - "A Virtual Failure", Steven Boyer (2009) - https://archive.org/details/VirtualFailure/mode/2up

[2] - kellel liiga palju vaba aega võib maadkuulata lehel Kickstarter - https://www.kickstarter.com

[3] - "Squeezed out", Sam Levin (2017) - https://www.theguardian.com/technology/2017/sep/01/juicero-silicon-valley-shutting-down

[4] - "Invention of wifi" - https://www.naa.gov.au/visit-us/events-and-exhibitions/disrupt-persist-invent/wi-fi