9 - Juhtide juht (Guide to Managment)

On mitmeid erinevaid juhtimis stiile ja neid stiile saad paljudel eri viisidel liigitada, üks neist:

• juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna.
• teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks).
• treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas.
• mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast.
• arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatilise õhkkonna loomine; selle rolli headeks näideteks on olnud Apple'i juhid.
• ülemus (power broker) – vahel peab juht ka võimu kasutama, ent selle oskusest sõltub tihti, kuidas olukord laheneb ning kas sellega võivad tekkida uued riskitegurid (näiteks töötaja vallandamisel).[1]

Mõned näited nende stiilide viljeletatest IT-maailmast oleks Jeff Bezos (juht/leader), Amazoni asutaja ja endine tegevjuht, on näide juhist, kellel on selge visioon ja kes suudab meeskonda juhtida. Ta on seadnud strateegia ja poliitika, käivitanud ja juhtinud strateegilisi algatusi ning reguleerinud digivalitsuse ja küberturvalisuse valdkondi Amazonis.

Veel Bill Gates (mentor), Microsofti kaasasutaja, on olnud mentor paljudele noortele IT-spetsialistidele ja ettevõtjatele. Ta on tuntud oma teadmiste ja kogemuste jagamise poolest, mis on aidanud paljudel inimestel oma karjääri alustada ja kasvada.

Ning Elon Musk (arengumootor/change maker), Tesla ja SpaceX’i jne tegevjuht, on tuntud oma innovaatilise (nii heas kui halvas) lähenemise poolest. Ta on juhtinud mitmeid olulisi muutusi nii autotööstuses kui ka kosmosetööstuses, luues seeläbi innovaatilise õhkkonna.

Ega keegi neist ilmselt pole üleliia meeldiv inimene (mõned rohkem kui teised), aga kas seda põhjustab töö mastaap või on tegu niivõrd mastaapse töö eeltingimusega pole otseselt selge. Paremat või halvemat moodi on juhid ikkagi olulised.

[1] - https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_9:_IT_juhtimine_ja_riskihaldus 

8 - Kooli või mitte kooli, selles on küsimus

Kõrgkoolidiplom on traditsiooniline lähenemis viis - sageli eelistatud teaduspõhiste või akadeemiliste ametikohtade puhul, kus süvateadmised ja teoreetiline arusaam on hädavajalikud. Positiivsena pole väga riskantne, aga võtab palju aega ning muud resurssi ja ei pruugi olla kõige effektiivsem lähenemine olenevalt karjääri valikust.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplomid, aga rohkem praktilise suunitlusega ja sobivad hästi tehnilistele töökohtadele, kus on vaja spetsiifilisi oskusi ja koheseid rakendusi. Positiivsena on väiksem resursi kulu, kuid võib kõrgkooliga võrreldes olla rohkem nišši, kui laiu teadmisi pakkuv - olenevalt karjääri soovidest ei pruugi see probleemiks olla.

Kutsetunnistused, nagu Microsofti, RedHati või Cisco sertifikaadid, näitavad konkreetsete tööriistade või tehnoloogiate tundmist ja on nõutud IT-valdkonna spetsialiseeritud rollides. Pigem kipub olema kasulik lisana muule tunnistusele, kui tegu pole inimesega kes juba kaua on valdkonnas tegev olnud.

Üldiselt eelistatakse klassikalist diplomit, kui on vaja põhjalikku haridust ja laiapõhjalisi teadmisi, rakendusdiplomit konkreetsete oskuste ja praktilise kogemuse jaoks ning kutsetunnistusi spetsiifiliste tehnoloogiate või platvormidega töötamisel. Niimõndadelgi töökohtadel, kus realistlikult saaks töötada inimene ilma koolihariduseta kipub esinema diplomi nõudeid, mis piiravad ise- või tööjuures õppinud inimeste võimalusi leida töökohti või siis neis olulist karjääri teha. 

Kuigi isiklikult plaanin minna suhteliselt konservatiivset ja traditsioonilist teed IT vallas, arvan et nii mõnedki võimalused ei peaks omama kõrgharidus nõudeid. Eriti peaksid selliste lisa takistuste loomise mõtekusele mõtlema kriitiliselt just piiratud töötajate arvuga piirkonnad (nimesid nimetamata muidugi  >=<)

7-Seadustest rääkides

On mitmeid erinevaid litsentse, mis kontrollivad mida ja kes mingi tarkvara tükkiga teha tohib. Mõned näited oleks:

Ärivaraline litsents - annab tarkvara loojale kõige rohkem kontrolli oma toote üle. Ta saab ise otsustada, kellele, kuidas ja millise hinnaga oma tarkvara müüa või jagada. Samas peab ta ka ise vastutama kõigi tarkvaraga seotud probleemide ja nõuete eest. Ärivaralist litsentsi võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma intellektuaalomandit kaitsta ja teenida oma tööga kasumit.


GNU GPL - avatud lähtekoodiga litsents, mis nõuab, et kõik tarkvara muudatused ja edasiarendused oleksid samuti avatud lähtekoodiga ja kasutaksid sama litsentsi. See tagab tarkvara vabaduse ja võimaldab teistel arendajatel seda parandada ja täiendada. Samas piirab see ka tarkvara looja õigusi oma toodet müüa või jagada teiste litsentsidega. GNU GPL-i võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma tööd jagada avatud ühiskonnaga ja soodustada koostööd ja innovatsiooni.


BSD litsents - on ka avatud lähtekoodiga litsents, aga ilma copyleftita (õiguslik mõiste - tuletatud tööd austaksid originaaltöö autorite õigusi jne). Tarkvara muudatused ja edasiarendused ei pea olema avatud lähtekoodiga ega kasutama sama litsentsi. See annab tarkvara loojale ja kasutajale rohkem paindlikkust oma toote kasutamisel ja levitamisel. Samas võib see ka kaotada tarkvara vabaduse, kui keegi otsustab selle sulgeda või muuta ärivaraliseks. BSD litsentsi võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma tööd jagada ilma suurte piiranguteta ja anda teistele arendajatele rohkem valikuvabadust.




Veel infot:
Software license - https://en.wikipedia.org/wiki/Software_license

6 - On nagu on

Seadused on loodud selleks, et reguleerida ühiskonna toimimist, kuid nende keerukus võib sageli olla takistuseks. Nagu kõik asjad maailmas, on ka seadused mitmekülgsed ja ei luba olla korraga lihtsad ning tõesed.

Võtame näiteks autoriõiguse - see on keeruline teema, mis sageli segab suurettevõtete toodete piraa- *khõm* levitamist. Kuid ilma autoriõigusteta oleks elu halvem, sest iga looja, kes sooviks oma loomingu levikut või kasutust kontrollida, peaks seda väga ahnelt endale hoidma. Suurettevõtted võiksid neid vabalt omastada. Autoriõigus võib tunduda ajale jalgu jäänud, kuid see on enamiku seaduste puhul nii. Eriandide loomine ühele grupile tekitab probleeme teistele - kõik on keeruline, pikk ja nõuab raha. Autoriõigus võib inimestele tihti jalgu jääda, kuid kui keegi asjatundlik inimene asju seletab, võib see tunduda peaaegu elegantse lahendusena [1].

Patendid on samuti huvitav teema ja tööstuses väga kasulikud - võib näida et kuigi esineb mõndasid probleeme kuritahtliku praht-patentide või väike-ettevõtjate pool, kuid ka siis kui kõik toimib nagu peaks seaduse järgi võimaldavad need suurettevõtetel, nagu Johnson ja Johnson, üritada monopolide abil rikastuda ohtlike haiguste, nagu tuberkuloos, ravimisel [2]. See on eriti probleemne, kuna tuberkuloos tapab palju just neid kellel pole palju raha J&J rahastamiseks - mitte et J&J oleks ainus kes seda teeb.

Seega, mis võib ühelt poolt tunduda mõtetu jurana (juurana : ) ), võib teisalt olla huvitav lahendus. Kuid see, mis võib tunduda perfektse lahendusena, võib teisalt olla eetiline must auk. Seadused on keerukad süsteemid, millest on kerge luua sügavaid arvamusi, kuid tõenäoliselt on mõttekam kuulata pigem eksperte.

Muidugi on ebamugav kui autoriõigusega suurfirma võtab maha mingi laheda projekti, aga samas pole see otseselt kedagi tapnud, või kui on siis on autoriõiguste kuritarvitamisel kõvasti vähem ohvreid kui patendi kuritarvitamisel - seega ilmselt on patendid veits suurem probleem.

Kõige olulisem mida siit võtta on see, et tuberkuloos on üks suurimaid probleeme, millega inimkond silmitsi hetkel seisab (suurem kui malaari, covid19 ja kõik hetkel käimas olevad sõjad - puhtalt numbrite poolest). See, et me ei tegele sellega nii aktiivselt kui vaja, on tõsine probleem. [3]


1 - Lawful Masses with Leonard French - https://www.youtube.com/channel/UChBJtu4BhT8b8t9Qe9R-EZg
2 - "How Advocates Pushed Big Pharma to Cut Tuberculosis Drug Prices", Lucy Tu (2023) - https://www.scientificamerican.com/article/how-advocates-pushed-big-pharma-to-cut-tuberculosis-drug-prices/at
3 - TBFIGHTERS https://tbfighters.org/

5 - Neti etikett

Virginia Shea raamatust "Netiquette" (1994) on tulnud 10 kuulsat käsku:

      1. Ole inimene (Remember the human).
      2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
      3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
      4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
      5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
      6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
      7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
      8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
      9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
      10.Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).

    Mõned neist on rohkem, teised vähem olulised tänases interneti maailmas. Näiteks 4. käsk on paljuski iganenud, enamike inimeste jaoks pole võrguühendus nii võrd haruldane ja kallis vara, et kellegi teise käitumine seda oluliselt mõjutaks, aeg ning tehniline võimekus on selles osas olukorda kõvasti parandanud.

    Samas teised reeglid nagu 1., 10. ja üldiselt terve nimekiri on sama vajalikud kui varemgi, ning tihti unustatud. Ajad ja tehnoloogiad võivad olla edasi arenenud, aga inimeste üldine käitumine pole oluliselt paarikümne aasta jooksul muutunud. Väga kerge kasutada oma eelarvamusi, et täita info auke, mida põhjustab suhtlus ilma olulise info nagu hääletooni ning miimikata. 

    Eelarvamustel on oma aeg ning koht, ilma nendeta poleks sotsiaalses ühiskonnas elamine väga realistlik, sest peaks iga uut inimest kohates alustama põhimõtteliselt nullist, eelarvamused on üldistused eelneva info põhjal. Aga oluline on pidada meeles et eelarvamused kunagi sügavalt tõesed ning ka kust antud eelarvamused võivad olla tulnud, niimõndagi levinud eelarvamust moodustasid võimsad jõud ning on enamasti nende võimsate ühiskondlike jõudude oluliseks osaks. 

    Sellepärast peakski meenutama inimest eelarvamuste taga - see ei tähenda muidugi, et antud inimene peaks kindlalt meeldima, ega teda peaks meeles pidama sellegipoolest.

4.5 - Noppeid LAItech2024 konverentsilt

LAITECH 2024 on tudengikonverents, toimub TalTechis - teemadeks tehisintellekti ja tulevaste tehnoloogiate seadusandlikke, eetilisi ja poliitilisi küsimusi. Konverents toimus hübriidvormis kahel päeval, osalesin üle veebi. Kõiki ettekandeid ei kuulnud ja kõigist midagi väga huvitavat ei leidnud ka, siin on ainult minu isiklik valik asjadest.


Saban Ibrahim Göksal - "Tehnoloogilise usaldusväärsuse tagamiseks on vajalik riist- ja tarkvara suveräänsus" ning "Euroopa Liit on liigselt sõltuv Ameerika ja Hiina tehnoloogiast" - huvitavad ideed, mida peaks mingil määral kaaluma, aga ka ettekandja tunnistas, et konkurentsivõime võib olla sellistest otsustest oluliselt häiritud.


1. päeva paneeldiskussioon AI seaduste teema - "Ebaselgus AI seaduslikus kasutuses on lühitulevikus vabastav, aga pikas perspektiivis ärile halb";
"Arutelu käib kiiruskaamerate kohta, mis arvutavad keskmist kiirust sama auto eri kohtades nägemise põhjal" - huvitav teema, aga arvestades et kiiruskaamerad kui sellised on juba kasutusel siis kas see muudab väga palju, kuidas seda arvutatakse.
"Advodaadid saavad kasutada nt ChatGPTd aeganõudvate asjade nagu lepingute koostamise kiirendamiseks" - ilmselt peab olema muidugi ettevaatlik, et vältida tehisvaimu uitmõtteid.
"Kas usaldaksid endast vähem-usaldusväärset inimest antud ülesannet lahendama ja selle alusel kas kasutada AI'd selleks või mitte" - huvitav kriteerium inforturbe hindamiseks.
"AI võib suuta mõista teie sisemisi seisundeid ja kujundada teie võrgukäitumise põhjal ettekujutuse ning järeldab asju selle põhjal" - AI eelarvamused on üks teema, millest inimestele meeldib filosofeerida, aga mitte tõsiseid samme astuda, aga ilmselt peaks ka tõsiseid samme astuma.
"Kas meil on õigus, et meid ei hinnataks süsteemide poolt, millest me aru ei saa" - muidugi suurendab AI kasutus selliste süsteemide hoomatamust, aga kas siin on oluline põhimõtteline erinevus mõne teise tundmatu bürokraatse süsteemiga.
"Täiesti õiglane AI on võimatu luua" - nõus et täielikku õiglust ning läbinähtavust pole võimalik saavutada, aga sellele poole oleks ilmselt põhjust püielda.
"AI kasutamist sõjalistel eesmärkidel ei saa EL õiguslikel ja tehnilistel põhjustel kontrollida" - huvitav näha kuidas tehnilised küsimused võivad mõjutada tehnika arengut viisidel mida võib olla raske väljast poolt ette näha.


Polina Overchenko - "Keda saab võtta õiguslikult vastutusele AI kasutamisest põhjustatud probleemide eest? Arendajad? Ettevõtte töötajad?" - oluline punkt, mida mõelda ja millele luua selge seaduslik baas.


Krzysztof Jeromin - "Millised õiguslikud vahendid on tõhusad selliste asjade ärahoidmiseks nagu laste väärkohtlemist käsitlevad materjalid Internetis – kas krüptitud andmete säilimine on selleks kasulik vahend või on privaatsusõigused olulisemad?" "Praeguste pakutavate määruste kasulikus on küsitav, kuna ei pruugi olla väga effektiivsed probleemi lahendamiseks, aga samas nõrgestab krüpteeringu effektiivsust" - kahjuks pole seaduslikud õigused siiani väga suutnud käia effektiivselt koos tehnoloogia arenguga.


Sandra Särav - "Euroopa Liit juhib maailma tasemel uute tehnoloogiate seadusliku reguleerimise poolt", "Regulatsioon peaks olema tegevusi võimaldav"- olen nõus, et ilmselt see tekitab probleeme firmade kasumlikuse osas, ning ilmselt on liigne seaduslik bürokraatia mõneti probleemne, aga ka ei tohi vaadata uute tehnoloogiate seadustega reguleerimist ainult kasumlikuse võtmes.


Aysegul Zengin - "54% ELi kodanikel on ainult algelised digioskused või nad on otsustanud elada ilma mõndade tehnoloogiateta" "Kuidas on mõjutatud inimõigused neil kes ei soovi mõnda tehnoloogiat kasutada - diskriminatsioon?" - väga huvitav vaatepunkt mida välja tuua, ma tahaks teada kuidas on lood inimestega, kes ei tahaks kasutada mitte-digitaalseid teenuseid? Näiteks inimesed, kes ei tahaks näost-näkku
kohtumisele minna – kas digitaalse alternatiivi pakkumine on ka nende inimeste diskrimineerimise vorm? Paistab, et ettekandja ütleks jah, aga samas jääb ebaselgeks kui suur barjäär tema jaoks loeb sundimisena, sest näiteks diskriminatsioonile tõi ta ise-teenindus kassad, kus peab laadima alla äppi, aga millel on tava-kassa alternatiivina olemas. Olen nõus, et suunav käitumine võib olla diskriminatsioon ning mõjutada inimeste ligipääsu inimõigustele, aga kahtlen kas äppi allalaadimine alternatiiviga on seda tüüpi probleemide illustreerimiseks sobilik näide.


2. päeva paneeldiskussioon NATO teema - "Venemaa poolt pakutav küberrünnaku konvensioon võib olla kahtlane ning kallutatud Venemaa poole võrreldes Budapesti Küberturbe konventsiooniga" - pole väga kursis rahvusvaheliste konvesioonidega, ja see on kõik kindlasti väga oluline, aga ausalt olen nõus jätma kõik selle teistele.


Ola Abunaib - "AI genereeritud sünteetiline meedia ja sihitud reklaam on tava inimesele üle jõu käivad ning põhjustavad tarbijates segadust ja filtrimulle" - nõustun, et suuretõenäosusega kõik läheb laialdase AI materjali kasutamisega ainult polariseeritumaks ja hullemaks, eks ilmselt peab tegelema.
"Sünteetiline meedia paistab silma fantaasia-reaalsuste loomise võimekuses" - väga keeruline on rääkida kellegagi kes elab põhimõtteliselt alternatiiv maailmas, kus asjad nagu tõendid ja tõde on radikaalselt teised, muidugi on antud probleem ka ilma tehisvaimuta olemas.
"Õigusnormid on üliolulised, et käsitleda sünteetilises meedias reklaamiga seonduvaid pettusi, mis edendavad läbipaistvust, eetilisi standardeid ja tarbijakaitset, selliste meetmete abil nagu hoiatused ja üld kasutavad juhised." - ilmselt pead seda kuidagi seadustega kontrollima, aga kas seda tehakse effektiivselt on muidugi teine teema - halvasti sõnastatud seadus võib vabalt olla hullem kui seadusetus.


Probleeme korralduslikult poolelt - midagi hullu polnud, aga näiteks paistab üritus kasutavat gmail kontosid (lihtne luua, suurendab võimalusi teesklemiseks - natuke kahtlane. Nimekuju umbes organisatsioontaltech@gmail.com - kui ma poleks veendunud et tegu ongi päris emailiga siis eeldaks et keegi kalastab või midagi); ürituse Teams'i sissesaamisel oli mingi segadus - mind korra lasti varem sisse ja siis visati jälle välja; Teamsiga liitumisel automaatselt pakub mikrofoni kasutamist, mis tundub häiriv kui keegi seda eelnevalt maha ei võtaks; võiks olla päevakava emailis kus kutsutakse ühinema Teamsiga; mikrofon läks korra laivi fraasiga "Yeah, no fuck.." "..scared as fuck" kellegi suvalise vestlusega kolmanda osapoolega pausi ajal;


Toredat korralduslikult - üldiselt heli ja pildi kvaliteet tundub täitsa hea, probleemid lahendati; ilus kujundus ja valgustus;


*Kõik tsitaadid on ebatäpsed, tõlgitud ja ümbersõnastatud.

Veel infot: [https://taltech.ee/en/department-law/laitech]

4 - SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukavast 2030

Tugevused - ligipääs teenustele siis ja kus vaja; andmesisestuse dubleerimist pole; tehnoloogia lahendused toetatavad seadusandlikult poolelt; tehingud ja muud asjaajamised on kiired ja pigem mugavad; digiandmete kaitset ning küberrünnaku ohtu võetakse tõsiselt; paindlikus muudatuste suhtes;

Nõrkused - kuna kõik toimub digitaalselt siis küberrünnaku tagajärjed suuremad; kõik teenused ei ole alati töökindlad; digiteenustele ligipääsemiseks on tihti vaja tehnilist infrastruktuuri, seadmeid või seadistusi, mis pole kõigile alati ligipääsetavad;

Võimalused - ajavõit; uute tehnoloogiate kaasamine; olulistes sektorites üldine digilahenduste kasutus; head tingimused tulevikulahenduste loomiseks;

Ohud - küberrünnakud; turvaaugud teenustes; andme- ja identiteedivarguse oht; väärinfo, küberkius ja -kuritegevus;

[terve artikel] - Eesti infoühiskonna arengukavast 2030 - https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030