Mõtteid teemal "Ritual Epistemology"

    Sattusin peale sellisele huvitavale blogi postitusele ennemuistsest ajast [1], kus mainiti mitut huvitavat ideed. Üldkokkuvõttena toob blogi autor välja paraleele rituaalidega, mis on seotud näiteks usulise- ning kohtuseaduse-rituaalses ülesehituses (mõlemas on eriliste võimetega tähtsad inimesed, kes mõndades kohtades kannavad erilisi rüüsid ja hoides erilisi pulga-moodi asju, kes istuvad erilistel troonidel ja kellel õigus kuulutada midagi lõplikult süütuks või patuseks). Religiooset glossolaaliat kõrvutati samase kurjade jõudude eemal hoidmisena nagu käeraudu panemist - mõlemad võivad olla tugevad sümbolid suuremate ning kõrgemate jõudude võime kohta kaitsta kogukonda kurjuse ja pattude eest, olenemata otseselt kui effektiivne kumbki päriselt on. Huvitava paraleeline toodi näiteks kohtumaja oma aina salalikema ja "pühamate" kambritega võrreldes näiteks templite või kirikutega. Sarnaselt toodi välja rituaalne dimensioon näiteks ka meditsiinis, kus arstid teevad uuringuid, et tervendada inimesi (keha ja vaimu).

    Põhimõtteliselt inimestele meeldib kui lisada ellu rituaale või muud "maagiat", see annab olulisematele organisatsioonidele rohkem kaalu, aitab rahu tunda teadmata ohtude suhtes ja aitab erinevatel ühiskonna osadel leida mingi kohtumis-ala kus metafooriliselt ühes lauas istuda. Maagiaks võib lugeda ka kõiki asju, kus keegi teeb midagi, et saavutada tulemust, teadmata täpselt kuidas üks teiseni viib: naela seina löömine üldiselt pole, aga näiteks lasta AI'l leida küsimustele vastuseid või genereerida pilte, selles juba natuke maagia hõngu - peab võlu kastile ainult sõnad peale lugema ja kui sõnad on õiged ja kui tähed on reas siis saad isegi oodatud vastuse. Laiendatult on arvutidki natuke nagu tava maagia, vb mitte enamik ajast, sest need on liiga tavalised ja töötavad tihti liiga hästi tänapäeval, kuni midagi muidugi katki ei lähe - vahel aitab mõnest lihtsamast rituaalist nagu aisse-välja lülitamisest, aga kui sellest ei aita, siis on vaja kutsuda mingi posia, kes sositab saladusi ja siis arvuti kas on korras või mitte. Tihti tundub mulle, et see maagiline lähenemine tehnikale on üks põhjus miks mitmed inimesed sellega tegeleda ei julge - tihti on kõik pandud erinevate keeruliste sala sõnade taha, kuhu ainult need kes juba süüvinud on juurde pääsevad ja need kes müsteeriumitesse pole sissejuhatatud keelatud on. Osa sellest tuleneb muidugi asja enda loomusest, vahel ongi segane lugu, aga vahel on tegu ikka natuke komistus kivide külvamisega ka.

    Elame maailmas, kus enamik asju on realistlikult ainsale inimesele lõplikult teadmatud, muidugi võib ennast sisse süia mitmesse eri kohta, aga isegi siis on kaugemaid ja sügavamaid saladusi - ja isegi teadjad inimesed teevad rituaale, mida õppisid oma esivanematelt, et tuua endale head ja ära hoida kurja. Maagija võib olla kuri või hea ja rituaalid võivad teha palju paha, aga sama võib juhtuda ka nende mõistmatu eemale tõrjumisega. Teataval tasemel on palju inim tegevust vaadeldav erinevate kokkusobivate või konflikti sattuvate rituaalidena, sest paistab et see just meile inimestena sobib, nagu rusikas silmaauku.

[1] - "Ritual Epistemology", S. Perry (2015) - https://www.ribbonfarm.com/2015/11/05/ritual-epistemology/

15 - Eetika Shmeetika

    Kas tööriist võib olla moraalselt halb või hea, eetiline või mitte? Üldiselt on tegu pigem mitte asja enda vaid sellega kuidas ja millal ja kelle poolt seda kasutatakse ning mis tagajärjed sellel on, aga kõike seda lihtsutades üldistute ning lihtsustustega, ütleme et asjad ja protsessid saavad omada ikka üldist eetilist omadust.

    Tehnoloogia eetilisus või ebaeetilisus, nagu ikka, sõltub. Näiteks võib tuua tuumaenergia: see võib olla eetiline, kui seda kasutatakse elektri tootmiseks ja keskkonna säästmiseks, kuid ebaeetiline, kui seda kasutatakse relvana. Samuti võib tehisintellekt olla eetiline, kui see aitab inimestel tööd teha ja elukvaliteeti parandada, kuid ebaeetiline, kui seda kasutatakse inimeste privaatsuse rikkumiseks või töökohtade kaotamiseks. Nuga võib olla eetiline või mitte, olenevalt kas lõikab porgandeid või elus liha.

    Oluline on rakendamine ja mõju, ilusad ning sündsad mõtted on väärt vähe, kui tagajärg on kole. Eetilised dilemmad tekivad tihti tehnoloogia arengu ja rakendamise protsessis, kus tuleb arvestada erinevate huvigruppide vajaduste ja õigustega. Enamasti eesrinnas arvestatakse nendega muidigi kes on rikkad ja võimsad, teised on siis teisejägulised ja need kellel puudub nii raha kui võim pole väga lootust, et nende huvisid asjade eetilisuses oluliseks peetaks. Palju toormaterjale, mida arenenud maailmas valimatult tarbime ja siis prügimäele veame on kaevandanud ja rafineerinud valikuteta vasesed, kes töötavad rasketes ja ohtlikes tingimustes ning kellest osa on ka lapsed [1] - sellest hoolimata enamasti selliste toodete ning tehnoloogiate eetilist omadust see väga palju ei mõjuta, kui siis läbi lillede ja näppude mokaotsast mainides. [2]

    Olgu eetikaga siis nagu on, aga see teeb raskeks tõsiselt võtmast niimõndagi analüüsi, kui mingid ilmselgelt puudutatud gruppid on sealt puudu või alamainitud, sest nad on allpool autori huvi või lugupidamist. [3]

[1] - Child Labour - https://www.ilo.org/topics/child-labour 

[2] - Orjanduse vaba šokolaad - https://tonyschocolonely.com/int/en/our-story/our-mission

[3] - S. Lau,  A. Zimmermann "Forced labor still haunts China’s Xinjiang, report finds" (2024) - 

https://www.politico.eu/article/forced-labor-still-haunts-chinese-region-of-xinjiang-report-finds/

4.5 - Noppeid LAItech2024 konverentsilt

LAITECH 2024 on tudengikonverents, toimub TalTechis - teemadeks tehisintellekti ja tulevaste tehnoloogiate seadusandlikke, eetilisi ja poliitilisi küsimusi. Konverents toimus hübriidvormis kahel päeval, osalesin üle veebi. Kõiki ettekandeid ei kuulnud ja kõigist midagi väga huvitavat ei leidnud ka, siin on ainult minu isiklik valik asjadest.


Saban Ibrahim Göksal - "Tehnoloogilise usaldusväärsuse tagamiseks on vajalik riist- ja tarkvara suveräänsus" ning "Euroopa Liit on liigselt sõltuv Ameerika ja Hiina tehnoloogiast" - huvitavad ideed, mida peaks mingil määral kaaluma, aga ka ettekandja tunnistas, et konkurentsivõime võib olla sellistest otsustest oluliselt häiritud.


1. päeva paneeldiskussioon AI seaduste teema - "Ebaselgus AI seaduslikus kasutuses on lühitulevikus vabastav, aga pikas perspektiivis ärile halb";
"Arutelu käib kiiruskaamerate kohta, mis arvutavad keskmist kiirust sama auto eri kohtades nägemise põhjal" - huvitav teema, aga arvestades et kiiruskaamerad kui sellised on juba kasutusel siis kas see muudab väga palju, kuidas seda arvutatakse.
"Advodaadid saavad kasutada nt ChatGPTd aeganõudvate asjade nagu lepingute koostamise kiirendamiseks" - ilmselt peab olema muidugi ettevaatlik, et vältida tehisvaimu uitmõtteid.
"Kas usaldaksid endast vähem-usaldusväärset inimest antud ülesannet lahendama ja selle alusel kas kasutada AI'd selleks või mitte" - huvitav kriteerium inforturbe hindamiseks.
"AI võib suuta mõista teie sisemisi seisundeid ja kujundada teie võrgukäitumise põhjal ettekujutuse ning järeldab asju selle põhjal" - AI eelarvamused on üks teema, millest inimestele meeldib filosofeerida, aga mitte tõsiseid samme astuda, aga ilmselt peaks ka tõsiseid samme astuma.
"Kas meil on õigus, et meid ei hinnataks süsteemide poolt, millest me aru ei saa" - muidugi suurendab AI kasutus selliste süsteemide hoomatamust, aga kas siin on oluline põhimõtteline erinevus mõne teise tundmatu bürokraatse süsteemiga.
"Täiesti õiglane AI on võimatu luua" - nõus et täielikku õiglust ning läbinähtavust pole võimalik saavutada, aga sellele poole oleks ilmselt põhjust püielda.
"AI kasutamist sõjalistel eesmärkidel ei saa EL õiguslikel ja tehnilistel põhjustel kontrollida" - huvitav näha kuidas tehnilised küsimused võivad mõjutada tehnika arengut viisidel mida võib olla raske väljast poolt ette näha.


Polina Overchenko - "Keda saab võtta õiguslikult vastutusele AI kasutamisest põhjustatud probleemide eest? Arendajad? Ettevõtte töötajad?" - oluline punkt, mida mõelda ja millele luua selge seaduslik baas.


Krzysztof Jeromin - "Millised õiguslikud vahendid on tõhusad selliste asjade ärahoidmiseks nagu laste väärkohtlemist käsitlevad materjalid Internetis – kas krüptitud andmete säilimine on selleks kasulik vahend või on privaatsusõigused olulisemad?" "Praeguste pakutavate määruste kasulikus on küsitav, kuna ei pruugi olla väga effektiivsed probleemi lahendamiseks, aga samas nõrgestab krüpteeringu effektiivsust" - kahjuks pole seaduslikud õigused siiani väga suutnud käia effektiivselt koos tehnoloogia arenguga.


Sandra Särav - "Euroopa Liit juhib maailma tasemel uute tehnoloogiate seadusliku reguleerimise poolt", "Regulatsioon peaks olema tegevusi võimaldav"- olen nõus, et ilmselt see tekitab probleeme firmade kasumlikuse osas, ning ilmselt on liigne seaduslik bürokraatia mõneti probleemne, aga ka ei tohi vaadata uute tehnoloogiate seadustega reguleerimist ainult kasumlikuse võtmes.


Aysegul Zengin - "54% ELi kodanikel on ainult algelised digioskused või nad on otsustanud elada ilma mõndade tehnoloogiateta" "Kuidas on mõjutatud inimõigused neil kes ei soovi mõnda tehnoloogiat kasutada - diskriminatsioon?" - väga huvitav vaatepunkt mida välja tuua, ma tahaks teada kuidas on lood inimestega, kes ei tahaks kasutada mitte-digitaalseid teenuseid? Näiteks inimesed, kes ei tahaks näost-näkku
kohtumisele minna – kas digitaalse alternatiivi pakkumine on ka nende inimeste diskrimineerimise vorm? Paistab, et ettekandja ütleks jah, aga samas jääb ebaselgeks kui suur barjäär tema jaoks loeb sundimisena, sest näiteks diskriminatsioonile tõi ta ise-teenindus kassad, kus peab laadima alla äppi, aga millel on tava-kassa alternatiivina olemas. Olen nõus, et suunav käitumine võib olla diskriminatsioon ning mõjutada inimeste ligipääsu inimõigustele, aga kahtlen kas äppi allalaadimine alternatiiviga on seda tüüpi probleemide illustreerimiseks sobilik näide.


2. päeva paneeldiskussioon NATO teema - "Venemaa poolt pakutav küberrünnaku konvensioon võib olla kahtlane ning kallutatud Venemaa poole võrreldes Budapesti Küberturbe konventsiooniga" - pole väga kursis rahvusvaheliste konvesioonidega, ja see on kõik kindlasti väga oluline, aga ausalt olen nõus jätma kõik selle teistele.


Ola Abunaib - "AI genereeritud sünteetiline meedia ja sihitud reklaam on tava inimesele üle jõu käivad ning põhjustavad tarbijates segadust ja filtrimulle" - nõustun, et suuretõenäosusega kõik läheb laialdase AI materjali kasutamisega ainult polariseeritumaks ja hullemaks, eks ilmselt peab tegelema.
"Sünteetiline meedia paistab silma fantaasia-reaalsuste loomise võimekuses" - väga keeruline on rääkida kellegagi kes elab põhimõtteliselt alternatiiv maailmas, kus asjad nagu tõendid ja tõde on radikaalselt teised, muidugi on antud probleem ka ilma tehisvaimuta olemas.
"Õigusnormid on üliolulised, et käsitleda sünteetilises meedias reklaamiga seonduvaid pettusi, mis edendavad läbipaistvust, eetilisi standardeid ja tarbijakaitset, selliste meetmete abil nagu hoiatused ja üld kasutavad juhised." - ilmselt pead seda kuidagi seadustega kontrollima, aga kas seda tehakse effektiivselt on muidugi teine teema - halvasti sõnastatud seadus võib vabalt olla hullem kui seadusetus.


Probleeme korralduslikult poolelt - midagi hullu polnud, aga näiteks paistab üritus kasutavat gmail kontosid (lihtne luua, suurendab võimalusi teesklemiseks - natuke kahtlane. Nimekuju umbes organisatsioontaltech@gmail.com - kui ma poleks veendunud et tegu ongi päris emailiga siis eeldaks et keegi kalastab või midagi); ürituse Teams'i sissesaamisel oli mingi segadus - mind korra lasti varem sisse ja siis visati jälle välja; Teamsiga liitumisel automaatselt pakub mikrofoni kasutamist, mis tundub häiriv kui keegi seda eelnevalt maha ei võtaks; võiks olla päevakava emailis kus kutsutakse ühinema Teamsiga; mikrofon läks korra laivi fraasiga "Yeah, no fuck.." "..scared as fuck" kellegi suvalise vestlusega kolmanda osapoolega pausi ajal;


Toredat korralduslikult - üldiselt heli ja pildi kvaliteet tundub täitsa hea, probleemid lahendati; ilus kujundus ja valgustus;


*Kõik tsitaadid on ebatäpsed, tõlgitud ja ümbersõnastatud.

Veel infot: [https://taltech.ee/en/department-law/laitech]