12 - Kasutatavus ehk Lolli Kindlus

Mõndade asjade puhul on disain niivõrd kasutajasõbralik, et isegi pimesi ja esimest korda pusib ilusti läbi, samas mõni teine on lausa kasutajavaenulik - loed läbi pika õpetuse ja ikka kratsid kukalt kus üks või teine funktsionaalsus peidus on. 

Sotsiaalmeedia kipub olema timmitud niivõrd agresiivselt sõbralikuks, et lausa raske on mitte veeta seal 10h päevas, iga päev - õppitav lausa lennult, meeletult meeldejääv, kasutaja ei pea enamasti nägema mingit vaeva, et midagi leida (on see siis täpselt õige asi või mitte on teine teema), rahulolu vpplab lausa kõrvadest välja ja enamasti vigasid küll on aga on möödavaadatavad [1]. Siia kipuvad kuuluma kõik suured: Youtube, Facebook, Instagram, isegi Twitter.

Samas kui kasutada mõnd avaliku sektori saiti või tõsist (tihti äri või arvepidamise või millegi sarnaselt kütkestava teemas) tarkvara siis katku kasvõi juuksed välja. Tuleb lugeda tutvustusi ja vaadata tutooriale, et võimaluski teha mida soovid (kõrvuti nupud "Jätka" ja "Jäta" või on nuppud üldse ei tea kuhu topitud), kõik see samas vahel ikka ei tööta, isegi raha eest on raske kogu seda jama seedida ning vigasid esineb ja neist on palju raskem mööda vaadata [1]. Siia kuuluvad mitmed riiklikud teenused tervishoiu ja maksu teemadel nt, aga ka paljud äri programmid (hetkel ei hakka nimesid nimetama, aga kõigil kes pidanud mingilgi teemal neid põlde kündma on tagataskus nimekiri kasutajavaenuliku disainiga programmidest ja saitidest. Eks elu ole selline, aga see kõik on...ainult teooria...patsi teooria! X D

[1] - Jakob Nielsen - https://en.wikipedia.org/wiki/Jakob_Nielsen_(usability_consultant)

11 - Raha raha raha - on rikka mehe maailm

Raha paneb maailma liikuma, ka tarkvara maailma. Tänapäeval on veebis levinud olukorrad kus inimesed, nn kliendid, on pigem toode mida firma oma päris klientidele (reklaami- ja analüüsi-firmad):

• META ehk Facebook kasutab reklaami põhist ärimudelit, et genereerida tulu samas pakkudes oma kogemust. Inimene ise otse kui ei maksaks midagi, lõuna tasuta, kui väljaarvata oma silmamunade aeg.
• Youtube kasutab freemium-ärimudelit, pakkudes põhiteenuseid tasuta, samas kui Youtube Premium-funktsioonide eest võetakse tasu - funktsioonid nagu pikk muusika/videode mängimine ilma pausideta või (legaalne) reklaamide puudus.

Selle raha saab võtta ja teha mitmeid asju - osta ära konkurente ning poliitikuid [1], elada oma kuhja otsas [2] või isegi maksta oma töötajatele, et toode edasi areneks. Tarkvara arenduses on mitmeid eri filosoofiaid, popim neist agiilne arendus, mis vastanud eel-levinud eesmärgi poole pürgiva arendusega, kus tahuti enne valmis uus versioon kui hakati muutusi läbi viima. Agiilne arendus samas on alati kõigeks valmis ning areng toimub jooksvalt, mitte kindlates etteplaneeritud sammudes (ilmselt on lihtsam leida kes tänapäeva suur tegijatest agiilset arendust ei kasuta, aga kasutajad näiteks - Microsoft, Google, Apple, Meta, Youtube jne jne). 

Kõike arvestades on raha kulutamine oma töötajate peale, kes tegelikult kogu väärtuse mida need tooted ja ettevõtted üldse pakkuda saavad, parem kui muu, nt selle raiskamine CEOde peale [3]. 

[1] - "Sam Bankman-Fried donated over $40 million in the 2022 election cycle. Where did it go?", Aaron Navarro (2022) - https://www.cbsnews.com/news/ftx-sam-bankman-fried-political-donations-2022/ 

[2] -  "Largest Yachts In The World 2023", Heather Francis (2023)  - https://www.yachtworld.com/research/worlds-largest-yachts/
[3] -"CEO-worker pay gap rising and ‘bad for business’: report", Zoya Mirza (2023) - 
https://www.esgdive.com/news/ceo-worker-pay-gap-rising-bad-for-business-report/699590/

10 - Arutelu teemal "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" [1]

Kõnealune Mogleni artikel [1] on võluv oma sinisilmsuses, kuid mitte oma kokkuvõtlikuses. Võimalik, et olen pidanud lugema liiga palju sarnaseid artikleid sarnases stiilis sarnastel teemadel, aga oeaaegu esimesest lausest jääb mulje, et oleks võinud natuke pikemalt toimetama. Ilmselt kui oleksin juhtunud antud artikli peale orgaaniliselt ja lugenud seda mõnel mõnusal pärastlõunal või sumedal õhtul, hindaksin antud lugemist meelivamalt - kui antud artiklisse ja seda ümbritsevasse kultuuriruumi kaevuda, on tegu ilmselt väga toreda kirjatükkiga, aga kahjuks lugesin seda ühel unisel esmaspäevaõhtul pärast ühe kodutöö tükki lõpetamist ning teise alustamist, magamise asemel. Ja ega minagi pole antud pattudest puhas, ka minu kirjatükkid on tihti pikkade looklevate lausete ning ebaselgete metafooridega, aga ega see lugemist lühemaks tee. Paljugi, et võibolla polnud antud autoril aega kirja lühemaks kirjutada [2], see et mingil komistuskivil on tegelikult põhjust kuskil olla ei muuda oluliselt olukorda inimese jaoks, kes pole eelnevalt kõrg-motiveeritud tarbima. 

Sellega jõuame ka Vabavara ja muude selliste põhimõttelise probleemini - vähe tähelepanu paistab olevat pööratud aegade jooksul mitte-motiveeritud tarbijate poole - neile keda ausalt ei huvita kas asja nimi on Libre või Microsoft Office, või kas millegi litsents millele "Nõustun" linnuke lisada on parem või vasem. Minu väheharitud arvamus antud teemal on, et see on olnud strateegiline valesamm läbi mille on mõistetav vabavara nadi kasutsele võtt hoolimata, kuidas see on "parem" ja "lahedam" jne. Muidugi on väga tore, et see või teine programeerija näeb vabavara ja tunneb joovastust sellest kuidas ta saaks koodi muuta või midagi lisada, aga see ei muuda olukorda et tavakasutaja ees pole enamike (mõnede eranditega) vabavara programmide kasutusele võtuks muud näha kui käputäis komistuskive. Muidugi saab üle kivide ronida, ja see paistab olevat vabavara jms strateegia - lõputu kogus motivatsioonilisi eseesid ja videoid kuidas Muidugi Saad Üle Kivide ja Kändude, See Just Ongi Lahe! - tänu sellele strateegiale kasutavad vabavara huvilised, motivatsiooni pungil, kes roniks kasvõi Munamäe tippu, aga tõesti kõik ei taha ronida. 

 Ma arvan ka, et tegelikult pole midagi halvasti olles gruppis, kus loomulike barjääridega vähendatakse inimesi, kellega otsest huvi kogukondlik olla pole, aga siis tundub kohatu kogus eseesid selle kohta kuidas kohe-kohe näevad kõik tavakad lõpuks valgust ja hakkavad käsurealt programme installima. Käsurida on lõbus, aga minugi jaoks on see pigem mõnikord toit, kui igapäev toit. Mul on teha teisi asju kui lugeda dokumentatsiooni, olgugi see kõige ilusam või lihtsam, ideaalne programm installeerub peaaegu ise, mõndade valikuliste GUI seadistustega, mida vahel võib vaja minna. Ja olgugi ma ITs, vaid n00b on mul võrreldes keskmise neti kasutajaga pigem edasijõudnud oskused ja kannatus igasuguste iseäraste kivide suhtes. 

 Lõpetuseks tahan väljendada segadust artiklis esinenud väite suhtes "Think not? Ask the Chinese Communist Party. Or wait 25 years and see if you can find them for purposes of making the inquiry.", peaksin seda kõige meeldejäävamaks pakkumiseks terves artiklis, mis pole raske sest pool aega sonib see edasi ja tagasi teemadel, mis võibolla oleks lihtsad ja selged kui olla antud kultuuriruumi ennast korralikult sissesöönud. Aga ikkagi, väide, et Hiinas toimuks riigipööre (ainuke põhjus kus ma näeks keerukust Hiina Rahvapartei leidmisel) - muidugi mitte täiesti võimatu, aga pigem ebatõenäoline, eriti muidugi tagasivaadates. Aga eks see ole teooria....patsi teooria. Tänan lugemast! Laiken subskraib! 

 [1] - "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", E.Mogleni (1999) - https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594 

 [2] - "If I Had More Time, I Would Have Written a Shorter Letter", quoteresearch (2012) - https://quoteinvestigator.com/2012/04/28/shorter-letter/

9 - Juhtide juht (Guide to Managment)

On mitmeid erinevaid juhtimis stiile ja neid stiile saad paljudel eri viisidel liigitada, üks neist:

• juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna.
• teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks).
• treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas.
• mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast.
• arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatilise õhkkonna loomine; selle rolli headeks näideteks on olnud Apple'i juhid.
• ülemus (power broker) – vahel peab juht ka võimu kasutama, ent selle oskusest sõltub tihti, kuidas olukord laheneb ning kas sellega võivad tekkida uued riskitegurid (näiteks töötaja vallandamisel).[1]

Mõned näited nende stiilide viljeletatest IT-maailmast oleks Jeff Bezos (juht/leader), Amazoni asutaja ja endine tegevjuht, on näide juhist, kellel on selge visioon ja kes suudab meeskonda juhtida. Ta on seadnud strateegia ja poliitika, käivitanud ja juhtinud strateegilisi algatusi ning reguleerinud digivalitsuse ja küberturvalisuse valdkondi Amazonis.

Veel Bill Gates (mentor), Microsofti kaasasutaja, on olnud mentor paljudele noortele IT-spetsialistidele ja ettevõtjatele. Ta on tuntud oma teadmiste ja kogemuste jagamise poolest, mis on aidanud paljudel inimestel oma karjääri alustada ja kasvada.

Ning Elon Musk (arengumootor/change maker), Tesla ja SpaceX’i jne tegevjuht, on tuntud oma innovaatilise (nii heas kui halvas) lähenemise poolest. Ta on juhtinud mitmeid olulisi muutusi nii autotööstuses kui ka kosmosetööstuses, luues seeläbi innovaatilise õhkkonna.

Ega keegi neist ilmselt pole üleliia meeldiv inimene (mõned rohkem kui teised), aga kas seda põhjustab töö mastaap või on tegu niivõrd mastaapse töö eeltingimusega pole otseselt selge. Paremat või halvemat moodi on juhid ikkagi olulised.

[1] - https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_9:_IT_juhtimine_ja_riskihaldus 

8 - Kooli või mitte kooli, selles on küsimus

Kõrgkoolidiplom on traditsiooniline lähenemis viis - sageli eelistatud teaduspõhiste või akadeemiliste ametikohtade puhul, kus süvateadmised ja teoreetiline arusaam on hädavajalikud. Positiivsena pole väga riskantne, aga võtab palju aega ning muud resurssi ja ei pruugi olla kõige effektiivsem lähenemine olenevalt karjääri valikust.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplomid, aga rohkem praktilise suunitlusega ja sobivad hästi tehnilistele töökohtadele, kus on vaja spetsiifilisi oskusi ja koheseid rakendusi. Positiivsena on väiksem resursi kulu, kuid võib kõrgkooliga võrreldes olla rohkem nišši, kui laiu teadmisi pakkuv - olenevalt karjääri soovidest ei pruugi see probleemiks olla.

Kutsetunnistused, nagu Microsofti, RedHati või Cisco sertifikaadid, näitavad konkreetsete tööriistade või tehnoloogiate tundmist ja on nõutud IT-valdkonna spetsialiseeritud rollides. Pigem kipub olema kasulik lisana muule tunnistusele, kui tegu pole inimesega kes juba kaua on valdkonnas tegev olnud.

Üldiselt eelistatakse klassikalist diplomit, kui on vaja põhjalikku haridust ja laiapõhjalisi teadmisi, rakendusdiplomit konkreetsete oskuste ja praktilise kogemuse jaoks ning kutsetunnistusi spetsiifiliste tehnoloogiate või platvormidega töötamisel. Niimõndadelgi töökohtadel, kus realistlikult saaks töötada inimene ilma koolihariduseta kipub esinema diplomi nõudeid, mis piiravad ise- või tööjuures õppinud inimeste võimalusi leida töökohti või siis neis olulist karjääri teha. 

Kuigi isiklikult plaanin minna suhteliselt konservatiivset ja traditsioonilist teed IT vallas, arvan et nii mõnedki võimalused ei peaks omama kõrgharidus nõudeid. Eriti peaksid selliste lisa takistuste loomise mõtekusele mõtlema kriitiliselt just piiratud töötajate arvuga piirkonnad (nimesid nimetamata muidugi  >=<)

7-Seadustest rääkides

On mitmeid erinevaid litsentse, mis kontrollivad mida ja kes mingi tarkvara tükkiga teha tohib. Mõned näited oleks:

Ärivaraline litsents - annab tarkvara loojale kõige rohkem kontrolli oma toote üle. Ta saab ise otsustada, kellele, kuidas ja millise hinnaga oma tarkvara müüa või jagada. Samas peab ta ka ise vastutama kõigi tarkvaraga seotud probleemide ja nõuete eest. Ärivaralist litsentsi võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma intellektuaalomandit kaitsta ja teenida oma tööga kasumit.


GNU GPL - avatud lähtekoodiga litsents, mis nõuab, et kõik tarkvara muudatused ja edasiarendused oleksid samuti avatud lähtekoodiga ja kasutaksid sama litsentsi. See tagab tarkvara vabaduse ja võimaldab teistel arendajatel seda parandada ja täiendada. Samas piirab see ka tarkvara looja õigusi oma toodet müüa või jagada teiste litsentsidega. GNU GPL-i võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma tööd jagada avatud ühiskonnaga ja soodustada koostööd ja innovatsiooni.


BSD litsents - on ka avatud lähtekoodiga litsents, aga ilma copyleftita (õiguslik mõiste - tuletatud tööd austaksid originaaltöö autorite õigusi jne). Tarkvara muudatused ja edasiarendused ei pea olema avatud lähtekoodiga ega kasutama sama litsentsi. See annab tarkvara loojale ja kasutajale rohkem paindlikkust oma toote kasutamisel ja levitamisel. Samas võib see ka kaotada tarkvara vabaduse, kui keegi otsustab selle sulgeda või muuta ärivaraliseks. BSD litsentsi võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma tööd jagada ilma suurte piiranguteta ja anda teistele arendajatele rohkem valikuvabadust.




Veel infot:
Software license - https://en.wikipedia.org/wiki/Software_license

6 - On nagu on

Seadused on loodud selleks, et reguleerida ühiskonna toimimist, kuid nende keerukus võib sageli olla takistuseks. Nagu kõik asjad maailmas, on ka seadused mitmekülgsed ja ei luba olla korraga lihtsad ning tõesed.

Võtame näiteks autoriõiguse - see on keeruline teema, mis sageli segab suurettevõtete toodete piraa- *khõm* levitamist. Kuid ilma autoriõigusteta oleks elu halvem, sest iga looja, kes sooviks oma loomingu levikut või kasutust kontrollida, peaks seda väga ahnelt endale hoidma. Suurettevõtted võiksid neid vabalt omastada. Autoriõigus võib tunduda ajale jalgu jäänud, kuid see on enamiku seaduste puhul nii. Eriandide loomine ühele grupile tekitab probleeme teistele - kõik on keeruline, pikk ja nõuab raha. Autoriõigus võib inimestele tihti jalgu jääda, kuid kui keegi asjatundlik inimene asju seletab, võib see tunduda peaaegu elegantse lahendusena [1].

Patendid on samuti huvitav teema ja tööstuses väga kasulikud - võib näida et kuigi esineb mõndasid probleeme kuritahtliku praht-patentide või väike-ettevõtjate pool, kuid ka siis kui kõik toimib nagu peaks seaduse järgi võimaldavad need suurettevõtetel, nagu Johnson ja Johnson, üritada monopolide abil rikastuda ohtlike haiguste, nagu tuberkuloos, ravimisel [2]. See on eriti probleemne, kuna tuberkuloos tapab palju just neid kellel pole palju raha J&J rahastamiseks - mitte et J&J oleks ainus kes seda teeb.

Seega, mis võib ühelt poolt tunduda mõtetu jurana (juurana : ) ), võib teisalt olla huvitav lahendus. Kuid see, mis võib tunduda perfektse lahendusena, võib teisalt olla eetiline must auk. Seadused on keerukad süsteemid, millest on kerge luua sügavaid arvamusi, kuid tõenäoliselt on mõttekam kuulata pigem eksperte.

Muidugi on ebamugav kui autoriõigusega suurfirma võtab maha mingi laheda projekti, aga samas pole see otseselt kedagi tapnud, või kui on siis on autoriõiguste kuritarvitamisel kõvasti vähem ohvreid kui patendi kuritarvitamisel - seega ilmselt on patendid veits suurem probleem.

Kõige olulisem mida siit võtta on see, et tuberkuloos on üks suurimaid probleeme, millega inimkond silmitsi hetkel seisab (suurem kui malaari, covid19 ja kõik hetkel käimas olevad sõjad - puhtalt numbrite poolest). See, et me ei tegele sellega nii aktiivselt kui vaja, on tõsine probleem. [3]


1 - Lawful Masses with Leonard French - https://www.youtube.com/channel/UChBJtu4BhT8b8t9Qe9R-EZg
2 - "How Advocates Pushed Big Pharma to Cut Tuberculosis Drug Prices", Lucy Tu (2023) - https://www.scientificamerican.com/article/how-advocates-pushed-big-pharma-to-cut-tuberculosis-drug-prices/at
3 - TBFIGHTERS https://tbfighters.org/