13 - Kes pääseb ligi ja kuhu

Igapäeva elus oleme, teadlikult või teadmata, ligipääsetavusega harjunud - mõni uks vaja peaaegu kehaga maha murda, samas kui teine avaned ise-enesest; mõnd silti loed kaugelt, teise peale kissitad vahetust lähedusest; mõnest treppist kukkub mägikits ka alla, samas kui teises kohas on ilus ning sujuv kaldtee.

Paljud inimesed, kes tihti ei mõtle oma tegude pikematele ning laiematele tagajärgedele, ei tundu ligipääsetavus väga olulisena. Puuetega inimesed pole isegi teine ega kolmas mõte, need ei kipu kordagi pähe torkama - kui siis heal juhul tuleb korra meelde inimesed prillide või jalutuskeppidega. Aga kõik me oleme puuetega või sureme heas tervises (inimesed tihti ei sure liiga heasse tervisesse, aga see selleks) - ja seda arvestades võiks meie loodud maailma ligipääsetavus eri võimekustega inimestele olla  kõigi südameasjaks - isegi kui seda ainult enese abiks.

Ligipääsetavus on oluline ka IT maailmas, see kõik algab lihtsate asjade nagu zoomitavate saitide ja ereda ekraaniga, aga läheb muidugi palju sügavamale. Tihti inimesed pelgavad mõndade funktsioonide kasutust, kuna kardavad tunduda, vabandan sarkastiliselt võika kõnepruugi eest, puudega inimesena. Olgu neil tegelikult vaja kõrg kontrastset teksti või teksti ettelugevat programmi, ei julge mitmed oma varbaid sellesse vette susata. Tänu sellele ei tea paljud nii mõneski huvitavast funktisoonist mida võiks tunda kasvõi huvi pärast, näiteks on arvuteid võimalik kasutada ilma mingi pildita - see tundub algul lausa ulmelisena, ning kui kasutusega pole harjunud siis ulmeliselt keerulisena, aga tegu palju väärt asjaga. Mitte ainult ei paku see ligipääsetvust pimedatele ja vaegnägijatele, vaid huvitavaid funktsioone ning oskusi toimetulekuks kõigile. Samas nii mõnigi ligipääsetavuseks kasutatav funktsioon on suuresti juba tavakasutusse võetud - enamik inimesi ei pilguta silmagi puutetundlikuekraani või kõne-sistuse peale, ühelt poolt on tore, et neid võimekusi pakutakse, aga kui olla asjade täielikult võimekuselt pimedad või vaadata viltu inimestele, kes erinevad oluliselt keskmisest siis võiks samahästi endale jalga tulistada - sama kauguele jõuab.

12 - Kasutatavus ehk Lolli Kindlus

Mõndade asjade puhul on disain niivõrd kasutajasõbralik, et isegi pimesi ja esimest korda pusib ilusti läbi, samas mõni teine on lausa kasutajavaenulik - loed läbi pika õpetuse ja ikka kratsid kukalt kus üks või teine funktsionaalsus peidus on. 

Sotsiaalmeedia kipub olema timmitud niivõrd agresiivselt sõbralikuks, et lausa raske on mitte veeta seal 10h päevas, iga päev - õppitav lausa lennult, meeletult meeldejääv, kasutaja ei pea enamasti nägema mingit vaeva, et midagi leida (on see siis täpselt õige asi või mitte on teine teema), rahulolu vpplab lausa kõrvadest välja ja enamasti vigasid küll on aga on möödavaadatavad [1]. Siia kipuvad kuuluma kõik suured: Youtube, Facebook, Instagram, isegi Twitter.

Samas kui kasutada mõnd avaliku sektori saiti või tõsist (tihti äri või arvepidamise või millegi sarnaselt kütkestava teemas) tarkvara siis katku kasvõi juuksed välja. Tuleb lugeda tutvustusi ja vaadata tutooriale, et võimaluski teha mida soovid (kõrvuti nupud "Jätka" ja "Jäta" või on nuppud üldse ei tea kuhu topitud), kõik see samas vahel ikka ei tööta, isegi raha eest on raske kogu seda jama seedida ning vigasid esineb ja neist on palju raskem mööda vaadata [1]. Siia kuuluvad mitmed riiklikud teenused tervishoiu ja maksu teemadel nt, aga ka paljud äri programmid (hetkel ei hakka nimesid nimetama, aga kõigil kes pidanud mingilgi teemal neid põlde kündma on tagataskus nimekiri kasutajavaenuliku disainiga programmidest ja saitidest. Eks elu ole selline, aga see kõik on...ainult teooria...patsi teooria! X D

[1] - Jakob Nielsen - https://en.wikipedia.org/wiki/Jakob_Nielsen_(usability_consultant)

11 - Raha raha raha - on rikka mehe maailm

Raha paneb maailma liikuma, ka tarkvara maailma. Tänapäeval on veebis levinud olukorrad kus inimesed, nn kliendid, on pigem toode mida firma oma päris klientidele (reklaami- ja analüüsi-firmad):

• META ehk Facebook kasutab reklaami põhist ärimudelit, et genereerida tulu samas pakkudes oma kogemust. Inimene ise otse kui ei maksaks midagi, lõuna tasuta, kui väljaarvata oma silmamunade aeg.
• Youtube kasutab freemium-ärimudelit, pakkudes põhiteenuseid tasuta, samas kui Youtube Premium-funktsioonide eest võetakse tasu - funktsioonid nagu pikk muusika/videode mängimine ilma pausideta või (legaalne) reklaamide puudus.

Selle raha saab võtta ja teha mitmeid asju - osta ära konkurente ning poliitikuid [1], elada oma kuhja otsas [2] või isegi maksta oma töötajatele, et toode edasi areneks. Tarkvara arenduses on mitmeid eri filosoofiaid, popim neist agiilne arendus, mis vastanud eel-levinud eesmärgi poole pürgiva arendusega, kus tahuti enne valmis uus versioon kui hakati muutusi läbi viima. Agiilne arendus samas on alati kõigeks valmis ning areng toimub jooksvalt, mitte kindlates etteplaneeritud sammudes (ilmselt on lihtsam leida kes tänapäeva suur tegijatest agiilset arendust ei kasuta, aga kasutajad näiteks - Microsoft, Google, Apple, Meta, Youtube jne jne). 

Kõike arvestades on raha kulutamine oma töötajate peale, kes tegelikult kogu väärtuse mida need tooted ja ettevõtted üldse pakkuda saavad, parem kui muu, nt selle raiskamine CEOde peale [3]. 

[1] - "Sam Bankman-Fried donated over $40 million in the 2022 election cycle. Where did it go?", Aaron Navarro (2022) - https://www.cbsnews.com/news/ftx-sam-bankman-fried-political-donations-2022/ 

[2] -  "Largest Yachts In The World 2023", Heather Francis (2023)  - https://www.yachtworld.com/research/worlds-largest-yachts/
[3] -"CEO-worker pay gap rising and ‘bad for business’: report", Zoya Mirza (2023) - 
https://www.esgdive.com/news/ceo-worker-pay-gap-rising-bad-for-business-report/699590/

10 - Arutelu teemal "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" [1]

Kõnealune Mogleni artikel [1] on võluv oma sinisilmsuses, kuid mitte oma kokkuvõtlikuses. Võimalik, et olen pidanud lugema liiga palju sarnaseid artikleid sarnases stiilis sarnastel teemadel, aga oeaaegu esimesest lausest jääb mulje, et oleks võinud natuke pikemalt toimetama. Ilmselt kui oleksin juhtunud antud artikli peale orgaaniliselt ja lugenud seda mõnel mõnusal pärastlõunal või sumedal õhtul, hindaksin antud lugemist meelivamalt - kui antud artiklisse ja seda ümbritsevasse kultuuriruumi kaevuda, on tegu ilmselt väga toreda kirjatükkiga, aga kahjuks lugesin seda ühel unisel esmaspäevaõhtul pärast ühe kodutöö tükki lõpetamist ning teise alustamist, magamise asemel. Ja ega minagi pole antud pattudest puhas, ka minu kirjatükkid on tihti pikkade looklevate lausete ning ebaselgete metafooridega, aga ega see lugemist lühemaks tee. Paljugi, et võibolla polnud antud autoril aega kirja lühemaks kirjutada [2], see et mingil komistuskivil on tegelikult põhjust kuskil olla ei muuda oluliselt olukorda inimese jaoks, kes pole eelnevalt kõrg-motiveeritud tarbima. 

Sellega jõuame ka Vabavara ja muude selliste põhimõttelise probleemini - vähe tähelepanu paistab olevat pööratud aegade jooksul mitte-motiveeritud tarbijate poole - neile keda ausalt ei huvita kas asja nimi on Libre või Microsoft Office, või kas millegi litsents millele "Nõustun" linnuke lisada on parem või vasem. Minu väheharitud arvamus antud teemal on, et see on olnud strateegiline valesamm läbi mille on mõistetav vabavara nadi kasutsele võtt hoolimata, kuidas see on "parem" ja "lahedam" jne. Muidugi on väga tore, et see või teine programeerija näeb vabavara ja tunneb joovastust sellest kuidas ta saaks koodi muuta või midagi lisada, aga see ei muuda olukorda et tavakasutaja ees pole enamike (mõnede eranditega) vabavara programmide kasutusele võtuks muud näha kui käputäis komistuskive. Muidugi saab üle kivide ronida, ja see paistab olevat vabavara jms strateegia - lõputu kogus motivatsioonilisi eseesid ja videoid kuidas Muidugi Saad Üle Kivide ja Kändude, See Just Ongi Lahe! - tänu sellele strateegiale kasutavad vabavara huvilised, motivatsiooni pungil, kes roniks kasvõi Munamäe tippu, aga tõesti kõik ei taha ronida. 

 Ma arvan ka, et tegelikult pole midagi halvasti olles gruppis, kus loomulike barjääridega vähendatakse inimesi, kellega otsest huvi kogukondlik olla pole, aga siis tundub kohatu kogus eseesid selle kohta kuidas kohe-kohe näevad kõik tavakad lõpuks valgust ja hakkavad käsurealt programme installima. Käsurida on lõbus, aga minugi jaoks on see pigem mõnikord toit, kui igapäev toit. Mul on teha teisi asju kui lugeda dokumentatsiooni, olgugi see kõige ilusam või lihtsam, ideaalne programm installeerub peaaegu ise, mõndade valikuliste GUI seadistustega, mida vahel võib vaja minna. Ja olgugi ma ITs, vaid n00b on mul võrreldes keskmise neti kasutajaga pigem edasijõudnud oskused ja kannatus igasuguste iseäraste kivide suhtes. 

 Lõpetuseks tahan väljendada segadust artiklis esinenud väite suhtes "Think not? Ask the Chinese Communist Party. Or wait 25 years and see if you can find them for purposes of making the inquiry.", peaksin seda kõige meeldejäävamaks pakkumiseks terves artiklis, mis pole raske sest pool aega sonib see edasi ja tagasi teemadel, mis võibolla oleks lihtsad ja selged kui olla antud kultuuriruumi ennast korralikult sissesöönud. Aga ikkagi, väide, et Hiinas toimuks riigipööre (ainuke põhjus kus ma näeks keerukust Hiina Rahvapartei leidmisel) - muidugi mitte täiesti võimatu, aga pigem ebatõenäoline, eriti muidugi tagasivaadates. Aga eks see ole teooria....patsi teooria. Tänan lugemast! Laiken subskraib! 

 [1] - "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", E.Mogleni (1999) - https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594 

 [2] - "If I Had More Time, I Would Have Written a Shorter Letter", quoteresearch (2012) - https://quoteinvestigator.com/2012/04/28/shorter-letter/