8 - Kooli või mitte kooli, selles on küsimus

Kõrgkoolidiplom on traditsiooniline lähenemis viis - sageli eelistatud teaduspõhiste või akadeemiliste ametikohtade puhul, kus süvateadmised ja teoreetiline arusaam on hädavajalikud. Positiivsena pole väga riskantne, aga võtab palju aega ning muud resurssi ja ei pruugi olla kõige effektiivsem lähenemine olenevalt karjääri valikust.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplomid, aga rohkem praktilise suunitlusega ja sobivad hästi tehnilistele töökohtadele, kus on vaja spetsiifilisi oskusi ja koheseid rakendusi. Positiivsena on väiksem resursi kulu, kuid võib kõrgkooliga võrreldes olla rohkem nišši, kui laiu teadmisi pakkuv - olenevalt karjääri soovidest ei pruugi see probleemiks olla.

Kutsetunnistused, nagu Microsofti, RedHati või Cisco sertifikaadid, näitavad konkreetsete tööriistade või tehnoloogiate tundmist ja on nõutud IT-valdkonna spetsialiseeritud rollides. Pigem kipub olema kasulik lisana muule tunnistusele, kui tegu pole inimesega kes juba kaua on valdkonnas tegev olnud.

Üldiselt eelistatakse klassikalist diplomit, kui on vaja põhjalikku haridust ja laiapõhjalisi teadmisi, rakendusdiplomit konkreetsete oskuste ja praktilise kogemuse jaoks ning kutsetunnistusi spetsiifiliste tehnoloogiate või platvormidega töötamisel. Niimõndadelgi töökohtadel, kus realistlikult saaks töötada inimene ilma koolihariduseta kipub esinema diplomi nõudeid, mis piiravad ise- või tööjuures õppinud inimeste võimalusi leida töökohti või siis neis olulist karjääri teha. 

Kuigi isiklikult plaanin minna suhteliselt konservatiivset ja traditsioonilist teed IT vallas, arvan et nii mõnedki võimalused ei peaks omama kõrgharidus nõudeid. Eriti peaksid selliste lisa takistuste loomise mõtekusele mõtlema kriitiliselt just piiratud töötajate arvuga piirkonnad (nimesid nimetamata muidugi  >=<)