Vana-stiilis tehnika

    Huvitavaks teemaks on tehnika kasutus amish'ite usukillu poolt. Nagu enamikud arvasin ka mina pikalt, et nad hoiduvad ikka kõigest, mis vaevugi 21. ja lausa 20. sajandiga seostuvad.

    Tegelikult tuleb välja, et mis lubatud on oleneb palju gruppilt gruppile - elekter ja laua telefonid pole üldiselt isegi midagi ebatavalist, kuigi elekter peab tihti tulema generaatorist või näiteks päiksepaneelist, mitte juhtmevõrgust ja telefonid tihti peaksid olema väljaspool kodumaja - kas siis naabri juures või eraldi telefoni putkas [1].

    Mitmeid tehnika imesid pole kaugeltki keelatud kasutada, kuigi mida täpselt on ja pole lubatud varieerub suht tugevalt kogukonnalt kogukonnale, ja tihti pole mitte kasutus, vaid omand või muu suhteliselt suvalisena näiv faktor oluliseks piiriks. Olenevalt gruppi reeglitest võivad olla lubatud külmikud, elektritööriistad ja ka arvutid (kuid tihti mitte meelelahutuseks, ja kui meelelahutuseks siis mitte religiooni reeglitele vastukäivaks[2]). Levinud möödapääsuks on teha äri või koostööd mõne mitte amishiga kelle autot või telefoni või arvutit saab kasutada vajadusel [3] - peaasi et liiga lähedased suhted muu maailmaga ei tekkiks : )    [4]

    Huvitav mõelda kuidas kogukonna reeglid ja kõlblusnormid mõjutavad tehnoloogia arengut - seda on lihtsam märgata kui tegu on välise vaatenurgaga aga muidugi on vesi ka meie endi ümber.


[1] - "Amish & Technology", Discover Lancaster - https://www.discoverlancaster.com/amish/technology/

[2] - "Amish Internet", Amish Baskets - https://www.amishbaskets.com/blogs/blog/amish-internet 

[3] - "Amish Technology", Amish Baskets - https://www.amishbaskets.com/blogs/blog/amish-technology

[4] - "BITE ModelTM of Authoritarian Control", Freedom of Mind resource center - https://freedomofmind.com/cult-mind-control/bite-model-pdf-download/

Mõtteid teemal "Ritual Epistemology"

    Sattusin peale sellisele huvitavale blogi postitusele ennemuistsest ajast [1], kus mainiti mitut huvitavat ideed. Üldkokkuvõttena toob blogi autor välja paraleele rituaalidega, mis on seotud näiteks usulise- ning kohtuseaduse-rituaalses ülesehituses (mõlemas on eriliste võimetega tähtsad inimesed, kes mõndades kohtades kannavad erilisi rüüsid ja hoides erilisi pulga-moodi asju, kes istuvad erilistel troonidel ja kellel õigus kuulutada midagi lõplikult süütuks või patuseks). Religiooset glossolaaliat kõrvutati samase kurjade jõudude eemal hoidmisena nagu käeraudu panemist - mõlemad võivad olla tugevad sümbolid suuremate ning kõrgemate jõudude võime kohta kaitsta kogukonda kurjuse ja pattude eest, olenemata otseselt kui effektiivne kumbki päriselt on. Huvitava paraleeline toodi näiteks kohtumaja oma aina salalikema ja "pühamate" kambritega võrreldes näiteks templite või kirikutega. Sarnaselt toodi välja rituaalne dimensioon näiteks ka meditsiinis, kus arstid teevad uuringuid, et tervendada inimesi (keha ja vaimu).

    Põhimõtteliselt inimestele meeldib kui lisada ellu rituaale või muud "maagiat", see annab olulisematele organisatsioonidele rohkem kaalu, aitab rahu tunda teadmata ohtude suhtes ja aitab erinevatel ühiskonna osadel leida mingi kohtumis-ala kus metafooriliselt ühes lauas istuda. Maagiaks võib lugeda ka kõiki asju, kus keegi teeb midagi, et saavutada tulemust, teadmata täpselt kuidas üks teiseni viib: naela seina löömine üldiselt pole, aga näiteks lasta AI'l leida küsimustele vastuseid või genereerida pilte, selles juba natuke maagia hõngu - peab võlu kastile ainult sõnad peale lugema ja kui sõnad on õiged ja kui tähed on reas siis saad isegi oodatud vastuse. Laiendatult on arvutidki natuke nagu tava maagia, vb mitte enamik ajast, sest need on liiga tavalised ja töötavad tihti liiga hästi tänapäeval, kuni midagi muidugi katki ei lähe - vahel aitab mõnest lihtsamast rituaalist nagu aisse-välja lülitamisest, aga kui sellest ei aita, siis on vaja kutsuda mingi posia, kes sositab saladusi ja siis arvuti kas on korras või mitte. Tihti tundub mulle, et see maagiline lähenemine tehnikale on üks põhjus miks mitmed inimesed sellega tegeleda ei julge - tihti on kõik pandud erinevate keeruliste sala sõnade taha, kuhu ainult need kes juba süüvinud on juurde pääsevad ja need kes müsteeriumitesse pole sissejuhatatud keelatud on. Osa sellest tuleneb muidugi asja enda loomusest, vahel ongi segane lugu, aga vahel on tegu ikka natuke komistus kivide külvamisega ka.

    Elame maailmas, kus enamik asju on realistlikult ainsale inimesele lõplikult teadmatud, muidugi võib ennast sisse süia mitmesse eri kohta, aga isegi siis on kaugemaid ja sügavamaid saladusi - ja isegi teadjad inimesed teevad rituaale, mida õppisid oma esivanematelt, et tuua endale head ja ära hoida kurja. Maagija võib olla kuri või hea ja rituaalid võivad teha palju paha, aga sama võib juhtuda ka nende mõistmatu eemale tõrjumisega. Teataval tasemel on palju inim tegevust vaadeldav erinevate kokkusobivate või konflikti sattuvate rituaalidena, sest paistab et see just meile inimestena sobib, nagu rusikas silmaauku.

[1] - "Ritual Epistemology", S. Perry (2015) - https://www.ribbonfarm.com/2015/11/05/ritual-epistemology/

15 - Eetika Shmeetika

    Kas tööriist võib olla moraalselt halb või hea, eetiline või mitte? Üldiselt on tegu pigem mitte asja enda vaid sellega kuidas ja millal ja kelle poolt seda kasutatakse ning mis tagajärjed sellel on, aga kõike seda lihtsutades üldistute ning lihtsustustega, ütleme et asjad ja protsessid saavad omada ikka üldist eetilist omadust.

    Tehnoloogia eetilisus või ebaeetilisus, nagu ikka, sõltub. Näiteks võib tuua tuumaenergia: see võib olla eetiline, kui seda kasutatakse elektri tootmiseks ja keskkonna säästmiseks, kuid ebaeetiline, kui seda kasutatakse relvana. Samuti võib tehisintellekt olla eetiline, kui see aitab inimestel tööd teha ja elukvaliteeti parandada, kuid ebaeetiline, kui seda kasutatakse inimeste privaatsuse rikkumiseks või töökohtade kaotamiseks. Nuga võib olla eetiline või mitte, olenevalt kas lõikab porgandeid või elus liha.

    Oluline on rakendamine ja mõju, ilusad ning sündsad mõtted on väärt vähe, kui tagajärg on kole. Eetilised dilemmad tekivad tihti tehnoloogia arengu ja rakendamise protsessis, kus tuleb arvestada erinevate huvigruppide vajaduste ja õigustega. Enamasti eesrinnas arvestatakse nendega muidigi kes on rikkad ja võimsad, teised on siis teisejägulised ja need kellel puudub nii raha kui võim pole väga lootust, et nende huvisid asjade eetilisuses oluliseks peetaks. Palju toormaterjale, mida arenenud maailmas valimatult tarbime ja siis prügimäele veame on kaevandanud ja rafineerinud valikuteta vasesed, kes töötavad rasketes ja ohtlikes tingimustes ning kellest osa on ka lapsed [1] - sellest hoolimata enamasti selliste toodete ning tehnoloogiate eetilist omadust see väga palju ei mõjuta, kui siis läbi lillede ja näppude mokaotsast mainides. [2]

    Olgu eetikaga siis nagu on, aga see teeb raskeks tõsiselt võtmast niimõndagi analüüsi, kui mingid ilmselgelt puudutatud gruppid on sealt puudu või alamainitud, sest nad on allpool autori huvi või lugupidamist. [3]

[1] - Child Labour - https://www.ilo.org/topics/child-labour 

[2] - Orjanduse vaba šokolaad - https://tonyschocolonely.com/int/en/our-story/our-mission

[3] - S. Lau,  A. Zimmermann "Forced labor still haunts China’s Xinjiang, report finds" (2024) - 

https://www.politico.eu/article/forced-labor-still-haunts-chinese-region-of-xinjiang-report-finds/

14 - Identideedi vargus Kontoris

    Üks olulisemaid IT-turvariske on identiteedivargus. Selle riski analüüsimiseks ja maandamiseks võiksime vaadata Kevin Mitnicki valemit, mis koosneb kolmest komponendist: tehnoloogia, koolitus ja reeglid

    Tehnoloogia: Tugev autentimine ja autoriseerimine: Rakenda kaheastmelist autentimist (2FA) ja kasuta tugevaid paroole. Võimalusel kasuta biomeetrilisi autentimismeetodeid. 

Krüpteerimine: Krüpteeri andmeedastus ja salvestatud andmed. See aitab kaitsta identiteeti varguse eest.     Turvaparandused: Hoia tarkvara ja operatsioonisüsteeme ajakohasena, et vältida teadaolevate turvanõrkuste ärakasutamist. 

    Koolitus: Kasutajate teadlikkus: Korralda regulaarselt koolitusi, et harida töötajaid identiteedivarguse    riskidest. Õpeta neile, kuidas ära tunda kahtlaseid e-kirju, sotsiaalset inseneri ja pettusekatseid. Sotsiaalne inseneria: Õpeta töötajatele, kuidas vältida sotsiaalse inseneria rünnakuid, näiteks petlikke telefonikõnesid või e-kirju. 

    Andmetöötluse poliitika: Looge selged reeglid andmetöötluseks, juurdepääsuks ja andmete jagamiseks. Määratlege, kes saab milliseid andmeid töödelda ja kuidas. Jälgimine ja reageerimine: Seadke sisse jälgimissüsteemid, et tuvastada kahtlased tegevused. Reageerige kiiresti, kui ilmnevad ohumärgid.  

      Kokkuvõttes on identiteedivarguse maandamiseks vajalik tugev tehnoloogia, pidev koolitus ja selged reeglid. Ainult nende kolme komponendi koosmõjul saame tagada süsteemi turvalisuse ja kaitsta identiteeti varguse eest. Identiteedivargus on tõepoolest üks suurimaid ohte tänapäeva digitaalses maailmas, kus isikuandmete kaitsmine on muutunud üha keerulisemaks. 

Identity theft is not a joke.

13 - Kes pääseb ligi ja kuhu

Igapäeva elus oleme, teadlikult või teadmata, ligipääsetavusega harjunud - mõni uks vaja peaaegu kehaga maha murda, samas kui teine avaned ise-enesest; mõnd silti loed kaugelt, teise peale kissitad vahetust lähedusest; mõnest treppist kukkub mägikits ka alla, samas kui teises kohas on ilus ning sujuv kaldtee.

Paljud inimesed, kes tihti ei mõtle oma tegude pikematele ning laiematele tagajärgedele, ei tundu ligipääsetavus väga olulisena. Puuetega inimesed pole isegi teine ega kolmas mõte, need ei kipu kordagi pähe torkama - kui siis heal juhul tuleb korra meelde inimesed prillide või jalutuskeppidega. Aga kõik me oleme puuetega või sureme heas tervises (inimesed tihti ei sure liiga heasse tervisesse, aga see selleks) - ja seda arvestades võiks meie loodud maailma ligipääsetavus eri võimekustega inimestele olla  kõigi südameasjaks - isegi kui seda ainult enese abiks.

Ligipääsetavus on oluline ka IT maailmas, see kõik algab lihtsate asjade nagu zoomitavate saitide ja ereda ekraaniga, aga läheb muidugi palju sügavamale. Tihti inimesed pelgavad mõndade funktsioonide kasutust, kuna kardavad tunduda, vabandan sarkastiliselt võika kõnepruugi eest, puudega inimesena. Olgu neil tegelikult vaja kõrg kontrastset teksti või teksti ettelugevat programmi, ei julge mitmed oma varbaid sellesse vette susata. Tänu sellele ei tea paljud nii mõneski huvitavast funktisoonist mida võiks tunda kasvõi huvi pärast, näiteks on arvuteid võimalik kasutada ilma mingi pildita - see tundub algul lausa ulmelisena, ning kui kasutusega pole harjunud siis ulmeliselt keerulisena, aga tegu palju väärt asjaga. Mitte ainult ei paku see ligipääsetvust pimedatele ja vaegnägijatele, vaid huvitavaid funktsioone ning oskusi toimetulekuks kõigile. Samas nii mõnigi ligipääsetavuseks kasutatav funktsioon on suuresti juba tavakasutusse võetud - enamik inimesi ei pilguta silmagi puutetundlikuekraani või kõne-sistuse peale, ühelt poolt on tore, et neid võimekusi pakutakse, aga kui olla asjade täielikult võimekuselt pimedad või vaadata viltu inimestele, kes erinevad oluliselt keskmisest siis võiks samahästi endale jalga tulistada - sama kauguele jõuab.

12 - Kasutatavus ehk Lolli Kindlus

Mõndade asjade puhul on disain niivõrd kasutajasõbralik, et isegi pimesi ja esimest korda pusib ilusti läbi, samas mõni teine on lausa kasutajavaenulik - loed läbi pika õpetuse ja ikka kratsid kukalt kus üks või teine funktsionaalsus peidus on. 

Sotsiaalmeedia kipub olema timmitud niivõrd agresiivselt sõbralikuks, et lausa raske on mitte veeta seal 10h päevas, iga päev - õppitav lausa lennult, meeletult meeldejääv, kasutaja ei pea enamasti nägema mingit vaeva, et midagi leida (on see siis täpselt õige asi või mitte on teine teema), rahulolu vpplab lausa kõrvadest välja ja enamasti vigasid küll on aga on möödavaadatavad [1]. Siia kipuvad kuuluma kõik suured: Youtube, Facebook, Instagram, isegi Twitter.

Samas kui kasutada mõnd avaliku sektori saiti või tõsist (tihti äri või arvepidamise või millegi sarnaselt kütkestava teemas) tarkvara siis katku kasvõi juuksed välja. Tuleb lugeda tutvustusi ja vaadata tutooriale, et võimaluski teha mida soovid (kõrvuti nupud "Jätka" ja "Jäta" või on nuppud üldse ei tea kuhu topitud), kõik see samas vahel ikka ei tööta, isegi raha eest on raske kogu seda jama seedida ning vigasid esineb ja neist on palju raskem mööda vaadata [1]. Siia kuuluvad mitmed riiklikud teenused tervishoiu ja maksu teemadel nt, aga ka paljud äri programmid (hetkel ei hakka nimesid nimetama, aga kõigil kes pidanud mingilgi teemal neid põlde kündma on tagataskus nimekiri kasutajavaenuliku disainiga programmidest ja saitidest. Eks elu ole selline, aga see kõik on...ainult teooria...patsi teooria! X D

[1] - Jakob Nielsen - https://en.wikipedia.org/wiki/Jakob_Nielsen_(usability_consultant)

11 - Raha raha raha - on rikka mehe maailm

Raha paneb maailma liikuma, ka tarkvara maailma. Tänapäeval on veebis levinud olukorrad kus inimesed, nn kliendid, on pigem toode mida firma oma päris klientidele (reklaami- ja analüüsi-firmad):

• META ehk Facebook kasutab reklaami põhist ärimudelit, et genereerida tulu samas pakkudes oma kogemust. Inimene ise otse kui ei maksaks midagi, lõuna tasuta, kui väljaarvata oma silmamunade aeg.
• Youtube kasutab freemium-ärimudelit, pakkudes põhiteenuseid tasuta, samas kui Youtube Premium-funktsioonide eest võetakse tasu - funktsioonid nagu pikk muusika/videode mängimine ilma pausideta või (legaalne) reklaamide puudus.

Selle raha saab võtta ja teha mitmeid asju - osta ära konkurente ning poliitikuid [1], elada oma kuhja otsas [2] või isegi maksta oma töötajatele, et toode edasi areneks. Tarkvara arenduses on mitmeid eri filosoofiaid, popim neist agiilne arendus, mis vastanud eel-levinud eesmärgi poole pürgiva arendusega, kus tahuti enne valmis uus versioon kui hakati muutusi läbi viima. Agiilne arendus samas on alati kõigeks valmis ning areng toimub jooksvalt, mitte kindlates etteplaneeritud sammudes (ilmselt on lihtsam leida kes tänapäeva suur tegijatest agiilset arendust ei kasuta, aga kasutajad näiteks - Microsoft, Google, Apple, Meta, Youtube jne jne). 

Kõike arvestades on raha kulutamine oma töötajate peale, kes tegelikult kogu väärtuse mida need tooted ja ettevõtted üldse pakkuda saavad, parem kui muu, nt selle raiskamine CEOde peale [3]. 

[1] - "Sam Bankman-Fried donated over $40 million in the 2022 election cycle. Where did it go?", Aaron Navarro (2022) - https://www.cbsnews.com/news/ftx-sam-bankman-fried-political-donations-2022/ 

[2] -  "Largest Yachts In The World 2023", Heather Francis (2023)  - https://www.yachtworld.com/research/worlds-largest-yachts/
[3] -"CEO-worker pay gap rising and ‘bad for business’: report", Zoya Mirza (2023) - 
https://www.esgdive.com/news/ceo-worker-pay-gap-rising-bad-for-business-report/699590/

10 - Arutelu teemal "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" [1]

Kõnealune Mogleni artikel [1] on võluv oma sinisilmsuses, kuid mitte oma kokkuvõtlikuses. Võimalik, et olen pidanud lugema liiga palju sarnaseid artikleid sarnases stiilis sarnastel teemadel, aga oeaaegu esimesest lausest jääb mulje, et oleks võinud natuke pikemalt toimetama. Ilmselt kui oleksin juhtunud antud artikli peale orgaaniliselt ja lugenud seda mõnel mõnusal pärastlõunal või sumedal õhtul, hindaksin antud lugemist meelivamalt - kui antud artiklisse ja seda ümbritsevasse kultuuriruumi kaevuda, on tegu ilmselt väga toreda kirjatükkiga, aga kahjuks lugesin seda ühel unisel esmaspäevaõhtul pärast ühe kodutöö tükki lõpetamist ning teise alustamist, magamise asemel. Ja ega minagi pole antud pattudest puhas, ka minu kirjatükkid on tihti pikkade looklevate lausete ning ebaselgete metafooridega, aga ega see lugemist lühemaks tee. Paljugi, et võibolla polnud antud autoril aega kirja lühemaks kirjutada [2], see et mingil komistuskivil on tegelikult põhjust kuskil olla ei muuda oluliselt olukorda inimese jaoks, kes pole eelnevalt kõrg-motiveeritud tarbima. 

Sellega jõuame ka Vabavara ja muude selliste põhimõttelise probleemini - vähe tähelepanu paistab olevat pööratud aegade jooksul mitte-motiveeritud tarbijate poole - neile keda ausalt ei huvita kas asja nimi on Libre või Microsoft Office, või kas millegi litsents millele "Nõustun" linnuke lisada on parem või vasem. Minu väheharitud arvamus antud teemal on, et see on olnud strateegiline valesamm läbi mille on mõistetav vabavara nadi kasutsele võtt hoolimata, kuidas see on "parem" ja "lahedam" jne. Muidugi on väga tore, et see või teine programeerija näeb vabavara ja tunneb joovastust sellest kuidas ta saaks koodi muuta või midagi lisada, aga see ei muuda olukorda et tavakasutaja ees pole enamike (mõnede eranditega) vabavara programmide kasutusele võtuks muud näha kui käputäis komistuskive. Muidugi saab üle kivide ronida, ja see paistab olevat vabavara jms strateegia - lõputu kogus motivatsioonilisi eseesid ja videoid kuidas Muidugi Saad Üle Kivide ja Kändude, See Just Ongi Lahe! - tänu sellele strateegiale kasutavad vabavara huvilised, motivatsiooni pungil, kes roniks kasvõi Munamäe tippu, aga tõesti kõik ei taha ronida. 

 Ma arvan ka, et tegelikult pole midagi halvasti olles gruppis, kus loomulike barjääridega vähendatakse inimesi, kellega otsest huvi kogukondlik olla pole, aga siis tundub kohatu kogus eseesid selle kohta kuidas kohe-kohe näevad kõik tavakad lõpuks valgust ja hakkavad käsurealt programme installima. Käsurida on lõbus, aga minugi jaoks on see pigem mõnikord toit, kui igapäev toit. Mul on teha teisi asju kui lugeda dokumentatsiooni, olgugi see kõige ilusam või lihtsam, ideaalne programm installeerub peaaegu ise, mõndade valikuliste GUI seadistustega, mida vahel võib vaja minna. Ja olgugi ma ITs, vaid n00b on mul võrreldes keskmise neti kasutajaga pigem edasijõudnud oskused ja kannatus igasuguste iseäraste kivide suhtes. 

 Lõpetuseks tahan väljendada segadust artiklis esinenud väite suhtes "Think not? Ask the Chinese Communist Party. Or wait 25 years and see if you can find them for purposes of making the inquiry.", peaksin seda kõige meeldejäävamaks pakkumiseks terves artiklis, mis pole raske sest pool aega sonib see edasi ja tagasi teemadel, mis võibolla oleks lihtsad ja selged kui olla antud kultuuriruumi ennast korralikult sissesöönud. Aga ikkagi, väide, et Hiinas toimuks riigipööre (ainuke põhjus kus ma näeks keerukust Hiina Rahvapartei leidmisel) - muidugi mitte täiesti võimatu, aga pigem ebatõenäoline, eriti muidugi tagasivaadates. Aga eks see ole teooria....patsi teooria. Tänan lugemast! Laiken subskraib! 

 [1] - "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", E.Mogleni (1999) - https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594 

 [2] - "If I Had More Time, I Would Have Written a Shorter Letter", quoteresearch (2012) - https://quoteinvestigator.com/2012/04/28/shorter-letter/

9 - Juhtide juht (Guide to Managment)

On mitmeid erinevaid juhtimis stiile ja neid stiile saad paljudel eri viisidel liigitada, üks neist:

• juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna.
• teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks).
• treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas.
• mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast.
• arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatilise õhkkonna loomine; selle rolli headeks näideteks on olnud Apple'i juhid.
• ülemus (power broker) – vahel peab juht ka võimu kasutama, ent selle oskusest sõltub tihti, kuidas olukord laheneb ning kas sellega võivad tekkida uued riskitegurid (näiteks töötaja vallandamisel).[1]

Mõned näited nende stiilide viljeletatest IT-maailmast oleks Jeff Bezos (juht/leader), Amazoni asutaja ja endine tegevjuht, on näide juhist, kellel on selge visioon ja kes suudab meeskonda juhtida. Ta on seadnud strateegia ja poliitika, käivitanud ja juhtinud strateegilisi algatusi ning reguleerinud digivalitsuse ja küberturvalisuse valdkondi Amazonis.

Veel Bill Gates (mentor), Microsofti kaasasutaja, on olnud mentor paljudele noortele IT-spetsialistidele ja ettevõtjatele. Ta on tuntud oma teadmiste ja kogemuste jagamise poolest, mis on aidanud paljudel inimestel oma karjääri alustada ja kasvada.

Ning Elon Musk (arengumootor/change maker), Tesla ja SpaceX’i jne tegevjuht, on tuntud oma innovaatilise (nii heas kui halvas) lähenemise poolest. Ta on juhtinud mitmeid olulisi muutusi nii autotööstuses kui ka kosmosetööstuses, luues seeläbi innovaatilise õhkkonna.

Ega keegi neist ilmselt pole üleliia meeldiv inimene (mõned rohkem kui teised), aga kas seda põhjustab töö mastaap või on tegu niivõrd mastaapse töö eeltingimusega pole otseselt selge. Paremat või halvemat moodi on juhid ikkagi olulised.

[1] - https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_9:_IT_juhtimine_ja_riskihaldus 

8 - Kooli või mitte kooli, selles on küsimus

Kõrgkoolidiplom on traditsiooniline lähenemis viis - sageli eelistatud teaduspõhiste või akadeemiliste ametikohtade puhul, kus süvateadmised ja teoreetiline arusaam on hädavajalikud. Positiivsena pole väga riskantne, aga võtab palju aega ning muud resurssi ja ei pruugi olla kõige effektiivsem lähenemine olenevalt karjääri valikust.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplomid, aga rohkem praktilise suunitlusega ja sobivad hästi tehnilistele töökohtadele, kus on vaja spetsiifilisi oskusi ja koheseid rakendusi. Positiivsena on väiksem resursi kulu, kuid võib kõrgkooliga võrreldes olla rohkem nišši, kui laiu teadmisi pakkuv - olenevalt karjääri soovidest ei pruugi see probleemiks olla.

Kutsetunnistused, nagu Microsofti, RedHati või Cisco sertifikaadid, näitavad konkreetsete tööriistade või tehnoloogiate tundmist ja on nõutud IT-valdkonna spetsialiseeritud rollides. Pigem kipub olema kasulik lisana muule tunnistusele, kui tegu pole inimesega kes juba kaua on valdkonnas tegev olnud.

Üldiselt eelistatakse klassikalist diplomit, kui on vaja põhjalikku haridust ja laiapõhjalisi teadmisi, rakendusdiplomit konkreetsete oskuste ja praktilise kogemuse jaoks ning kutsetunnistusi spetsiifiliste tehnoloogiate või platvormidega töötamisel. Niimõndadelgi töökohtadel, kus realistlikult saaks töötada inimene ilma koolihariduseta kipub esinema diplomi nõudeid, mis piiravad ise- või tööjuures õppinud inimeste võimalusi leida töökohti või siis neis olulist karjääri teha. 

Kuigi isiklikult plaanin minna suhteliselt konservatiivset ja traditsioonilist teed IT vallas, arvan et nii mõnedki võimalused ei peaks omama kõrgharidus nõudeid. Eriti peaksid selliste lisa takistuste loomise mõtekusele mõtlema kriitiliselt just piiratud töötajate arvuga piirkonnad (nimesid nimetamata muidugi  >=<)

7-Seadustest rääkides

On mitmeid erinevaid litsentse, mis kontrollivad mida ja kes mingi tarkvara tükkiga teha tohib. Mõned näited oleks:

Ärivaraline litsents - annab tarkvara loojale kõige rohkem kontrolli oma toote üle. Ta saab ise otsustada, kellele, kuidas ja millise hinnaga oma tarkvara müüa või jagada. Samas peab ta ka ise vastutama kõigi tarkvaraga seotud probleemide ja nõuete eest. Ärivaralist litsentsi võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma intellektuaalomandit kaitsta ja teenida oma tööga kasumit.


GNU GPL - avatud lähtekoodiga litsents, mis nõuab, et kõik tarkvara muudatused ja edasiarendused oleksid samuti avatud lähtekoodiga ja kasutaksid sama litsentsi. See tagab tarkvara vabaduse ja võimaldab teistel arendajatel seda parandada ja täiendada. Samas piirab see ka tarkvara looja õigusi oma toodet müüa või jagada teiste litsentsidega. GNU GPL-i võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma tööd jagada avatud ühiskonnaga ja soodustada koostööd ja innovatsiooni.


BSD litsents - on ka avatud lähtekoodiga litsents, aga ilma copyleftita (õiguslik mõiste - tuletatud tööd austaksid originaaltöö autorite õigusi jne). Tarkvara muudatused ja edasiarendused ei pea olema avatud lähtekoodiga ega kasutama sama litsentsi. See annab tarkvara loojale ja kasutajale rohkem paindlikkust oma toote kasutamisel ja levitamisel. Samas võib see ka kaotada tarkvara vabaduse, kui keegi otsustab selle sulgeda või muuta ärivaraliseks. BSD litsentsi võiks eelistada siis, kui tarkvara looja tahab oma tööd jagada ilma suurte piiranguteta ja anda teistele arendajatele rohkem valikuvabadust.




Veel infot:
Software license - https://en.wikipedia.org/wiki/Software_license

6 - On nagu on

Seadused on loodud selleks, et reguleerida ühiskonna toimimist, kuid nende keerukus võib sageli olla takistuseks. Nagu kõik asjad maailmas, on ka seadused mitmekülgsed ja ei luba olla korraga lihtsad ning tõesed.

Võtame näiteks autoriõiguse - see on keeruline teema, mis sageli segab suurettevõtete toodete piraa- *khõm* levitamist. Kuid ilma autoriõigusteta oleks elu halvem, sest iga looja, kes sooviks oma loomingu levikut või kasutust kontrollida, peaks seda väga ahnelt endale hoidma. Suurettevõtted võiksid neid vabalt omastada. Autoriõigus võib tunduda ajale jalgu jäänud, kuid see on enamiku seaduste puhul nii. Eriandide loomine ühele grupile tekitab probleeme teistele - kõik on keeruline, pikk ja nõuab raha. Autoriõigus võib inimestele tihti jalgu jääda, kuid kui keegi asjatundlik inimene asju seletab, võib see tunduda peaaegu elegantse lahendusena [1].

Patendid on samuti huvitav teema ja tööstuses väga kasulikud - võib näida et kuigi esineb mõndasid probleeme kuritahtliku praht-patentide või väike-ettevõtjate pool, kuid ka siis kui kõik toimib nagu peaks seaduse järgi võimaldavad need suurettevõtetel, nagu Johnson ja Johnson, üritada monopolide abil rikastuda ohtlike haiguste, nagu tuberkuloos, ravimisel [2]. See on eriti probleemne, kuna tuberkuloos tapab palju just neid kellel pole palju raha J&J rahastamiseks - mitte et J&J oleks ainus kes seda teeb.

Seega, mis võib ühelt poolt tunduda mõtetu jurana (juurana : ) ), võib teisalt olla huvitav lahendus. Kuid see, mis võib tunduda perfektse lahendusena, võib teisalt olla eetiline must auk. Seadused on keerukad süsteemid, millest on kerge luua sügavaid arvamusi, kuid tõenäoliselt on mõttekam kuulata pigem eksperte.

Muidugi on ebamugav kui autoriõigusega suurfirma võtab maha mingi laheda projekti, aga samas pole see otseselt kedagi tapnud, või kui on siis on autoriõiguste kuritarvitamisel kõvasti vähem ohvreid kui patendi kuritarvitamisel - seega ilmselt on patendid veits suurem probleem.

Kõige olulisem mida siit võtta on see, et tuberkuloos on üks suurimaid probleeme, millega inimkond silmitsi hetkel seisab (suurem kui malaari, covid19 ja kõik hetkel käimas olevad sõjad - puhtalt numbrite poolest). See, et me ei tegele sellega nii aktiivselt kui vaja, on tõsine probleem. [3]


1 - Lawful Masses with Leonard French - https://www.youtube.com/channel/UChBJtu4BhT8b8t9Qe9R-EZg
2 - "How Advocates Pushed Big Pharma to Cut Tuberculosis Drug Prices", Lucy Tu (2023) - https://www.scientificamerican.com/article/how-advocates-pushed-big-pharma-to-cut-tuberculosis-drug-prices/at
3 - TBFIGHTERS https://tbfighters.org/

5 - Neti etikett

Virginia Shea raamatust "Netiquette" (1994) on tulnud 10 kuulsat käsku:

      1. Ole inimene (Remember the human).
      2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
      3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
      4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
      5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
      6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
      7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
      8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
      9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
      10.Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).

    Mõned neist on rohkem, teised vähem olulised tänases interneti maailmas. Näiteks 4. käsk on paljuski iganenud, enamike inimeste jaoks pole võrguühendus nii võrd haruldane ja kallis vara, et kellegi teise käitumine seda oluliselt mõjutaks, aeg ning tehniline võimekus on selles osas olukorda kõvasti parandanud.

    Samas teised reeglid nagu 1., 10. ja üldiselt terve nimekiri on sama vajalikud kui varemgi, ning tihti unustatud. Ajad ja tehnoloogiad võivad olla edasi arenenud, aga inimeste üldine käitumine pole oluliselt paarikümne aasta jooksul muutunud. Väga kerge kasutada oma eelarvamusi, et täita info auke, mida põhjustab suhtlus ilma olulise info nagu hääletooni ning miimikata. 

    Eelarvamustel on oma aeg ning koht, ilma nendeta poleks sotsiaalses ühiskonnas elamine väga realistlik, sest peaks iga uut inimest kohates alustama põhimõtteliselt nullist, eelarvamused on üldistused eelneva info põhjal. Aga oluline on pidada meeles et eelarvamused kunagi sügavalt tõesed ning ka kust antud eelarvamused võivad olla tulnud, niimõndagi levinud eelarvamust moodustasid võimsad jõud ning on enamasti nende võimsate ühiskondlike jõudude oluliseks osaks. 

    Sellepärast peakski meenutama inimest eelarvamuste taga - see ei tähenda muidugi, et antud inimene peaks kindlalt meeldima, ega teda peaks meeles pidama sellegipoolest.

4.5 - Noppeid LAItech2024 konverentsilt

LAITECH 2024 on tudengikonverents, toimub TalTechis - teemadeks tehisintellekti ja tulevaste tehnoloogiate seadusandlikke, eetilisi ja poliitilisi küsimusi. Konverents toimus hübriidvormis kahel päeval, osalesin üle veebi. Kõiki ettekandeid ei kuulnud ja kõigist midagi väga huvitavat ei leidnud ka, siin on ainult minu isiklik valik asjadest.


Saban Ibrahim Göksal - "Tehnoloogilise usaldusväärsuse tagamiseks on vajalik riist- ja tarkvara suveräänsus" ning "Euroopa Liit on liigselt sõltuv Ameerika ja Hiina tehnoloogiast" - huvitavad ideed, mida peaks mingil määral kaaluma, aga ka ettekandja tunnistas, et konkurentsivõime võib olla sellistest otsustest oluliselt häiritud.


1. päeva paneeldiskussioon AI seaduste teema - "Ebaselgus AI seaduslikus kasutuses on lühitulevikus vabastav, aga pikas perspektiivis ärile halb";
"Arutelu käib kiiruskaamerate kohta, mis arvutavad keskmist kiirust sama auto eri kohtades nägemise põhjal" - huvitav teema, aga arvestades et kiiruskaamerad kui sellised on juba kasutusel siis kas see muudab väga palju, kuidas seda arvutatakse.
"Advodaadid saavad kasutada nt ChatGPTd aeganõudvate asjade nagu lepingute koostamise kiirendamiseks" - ilmselt peab olema muidugi ettevaatlik, et vältida tehisvaimu uitmõtteid.
"Kas usaldaksid endast vähem-usaldusväärset inimest antud ülesannet lahendama ja selle alusel kas kasutada AI'd selleks või mitte" - huvitav kriteerium inforturbe hindamiseks.
"AI võib suuta mõista teie sisemisi seisundeid ja kujundada teie võrgukäitumise põhjal ettekujutuse ning järeldab asju selle põhjal" - AI eelarvamused on üks teema, millest inimestele meeldib filosofeerida, aga mitte tõsiseid samme astuda, aga ilmselt peaks ka tõsiseid samme astuma.
"Kas meil on õigus, et meid ei hinnataks süsteemide poolt, millest me aru ei saa" - muidugi suurendab AI kasutus selliste süsteemide hoomatamust, aga kas siin on oluline põhimõtteline erinevus mõne teise tundmatu bürokraatse süsteemiga.
"Täiesti õiglane AI on võimatu luua" - nõus et täielikku õiglust ning läbinähtavust pole võimalik saavutada, aga sellele poole oleks ilmselt põhjust püielda.
"AI kasutamist sõjalistel eesmärkidel ei saa EL õiguslikel ja tehnilistel põhjustel kontrollida" - huvitav näha kuidas tehnilised küsimused võivad mõjutada tehnika arengut viisidel mida võib olla raske väljast poolt ette näha.


Polina Overchenko - "Keda saab võtta õiguslikult vastutusele AI kasutamisest põhjustatud probleemide eest? Arendajad? Ettevõtte töötajad?" - oluline punkt, mida mõelda ja millele luua selge seaduslik baas.


Krzysztof Jeromin - "Millised õiguslikud vahendid on tõhusad selliste asjade ärahoidmiseks nagu laste väärkohtlemist käsitlevad materjalid Internetis – kas krüptitud andmete säilimine on selleks kasulik vahend või on privaatsusõigused olulisemad?" "Praeguste pakutavate määruste kasulikus on küsitav, kuna ei pruugi olla väga effektiivsed probleemi lahendamiseks, aga samas nõrgestab krüpteeringu effektiivsust" - kahjuks pole seaduslikud õigused siiani väga suutnud käia effektiivselt koos tehnoloogia arenguga.


Sandra Särav - "Euroopa Liit juhib maailma tasemel uute tehnoloogiate seadusliku reguleerimise poolt", "Regulatsioon peaks olema tegevusi võimaldav"- olen nõus, et ilmselt see tekitab probleeme firmade kasumlikuse osas, ning ilmselt on liigne seaduslik bürokraatia mõneti probleemne, aga ka ei tohi vaadata uute tehnoloogiate seadustega reguleerimist ainult kasumlikuse võtmes.


Aysegul Zengin - "54% ELi kodanikel on ainult algelised digioskused või nad on otsustanud elada ilma mõndade tehnoloogiateta" "Kuidas on mõjutatud inimõigused neil kes ei soovi mõnda tehnoloogiat kasutada - diskriminatsioon?" - väga huvitav vaatepunkt mida välja tuua, ma tahaks teada kuidas on lood inimestega, kes ei tahaks kasutada mitte-digitaalseid teenuseid? Näiteks inimesed, kes ei tahaks näost-näkku
kohtumisele minna – kas digitaalse alternatiivi pakkumine on ka nende inimeste diskrimineerimise vorm? Paistab, et ettekandja ütleks jah, aga samas jääb ebaselgeks kui suur barjäär tema jaoks loeb sundimisena, sest näiteks diskriminatsioonile tõi ta ise-teenindus kassad, kus peab laadima alla äppi, aga millel on tava-kassa alternatiivina olemas. Olen nõus, et suunav käitumine võib olla diskriminatsioon ning mõjutada inimeste ligipääsu inimõigustele, aga kahtlen kas äppi allalaadimine alternatiiviga on seda tüüpi probleemide illustreerimiseks sobilik näide.


2. päeva paneeldiskussioon NATO teema - "Venemaa poolt pakutav küberrünnaku konvensioon võib olla kahtlane ning kallutatud Venemaa poole võrreldes Budapesti Küberturbe konventsiooniga" - pole väga kursis rahvusvaheliste konvesioonidega, ja see on kõik kindlasti väga oluline, aga ausalt olen nõus jätma kõik selle teistele.


Ola Abunaib - "AI genereeritud sünteetiline meedia ja sihitud reklaam on tava inimesele üle jõu käivad ning põhjustavad tarbijates segadust ja filtrimulle" - nõustun, et suuretõenäosusega kõik läheb laialdase AI materjali kasutamisega ainult polariseeritumaks ja hullemaks, eks ilmselt peab tegelema.
"Sünteetiline meedia paistab silma fantaasia-reaalsuste loomise võimekuses" - väga keeruline on rääkida kellegagi kes elab põhimõtteliselt alternatiiv maailmas, kus asjad nagu tõendid ja tõde on radikaalselt teised, muidugi on antud probleem ka ilma tehisvaimuta olemas.
"Õigusnormid on üliolulised, et käsitleda sünteetilises meedias reklaamiga seonduvaid pettusi, mis edendavad läbipaistvust, eetilisi standardeid ja tarbijakaitset, selliste meetmete abil nagu hoiatused ja üld kasutavad juhised." - ilmselt pead seda kuidagi seadustega kontrollima, aga kas seda tehakse effektiivselt on muidugi teine teema - halvasti sõnastatud seadus võib vabalt olla hullem kui seadusetus.


Probleeme korralduslikult poolelt - midagi hullu polnud, aga näiteks paistab üritus kasutavat gmail kontosid (lihtne luua, suurendab võimalusi teesklemiseks - natuke kahtlane. Nimekuju umbes organisatsioontaltech@gmail.com - kui ma poleks veendunud et tegu ongi päris emailiga siis eeldaks et keegi kalastab või midagi); ürituse Teams'i sissesaamisel oli mingi segadus - mind korra lasti varem sisse ja siis visati jälle välja; Teamsiga liitumisel automaatselt pakub mikrofoni kasutamist, mis tundub häiriv kui keegi seda eelnevalt maha ei võtaks; võiks olla päevakava emailis kus kutsutakse ühinema Teamsiga; mikrofon läks korra laivi fraasiga "Yeah, no fuck.." "..scared as fuck" kellegi suvalise vestlusega kolmanda osapoolega pausi ajal;


Toredat korralduslikult - üldiselt heli ja pildi kvaliteet tundub täitsa hea, probleemid lahendati; ilus kujundus ja valgustus;


*Kõik tsitaadid on ebatäpsed, tõlgitud ja ümbersõnastatud.

Veel infot: [https://taltech.ee/en/department-law/laitech]

4 - SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukavast 2030

Tugevused - ligipääs teenustele siis ja kus vaja; andmesisestuse dubleerimist pole; tehnoloogia lahendused toetatavad seadusandlikult poolelt; tehingud ja muud asjaajamised on kiired ja pigem mugavad; digiandmete kaitset ning küberrünnaku ohtu võetakse tõsiselt; paindlikus muudatuste suhtes;

Nõrkused - kuna kõik toimub digitaalselt siis küberrünnaku tagajärjed suuremad; kõik teenused ei ole alati töökindlad; digiteenustele ligipääsemiseks on tihti vaja tehnilist infrastruktuuri, seadmeid või seadistusi, mis pole kõigile alati ligipääsetavad;

Võimalused - ajavõit; uute tehnoloogiate kaasamine; olulistes sektorites üldine digilahenduste kasutus; head tingimused tulevikulahenduste loomiseks;

Ohud - küberrünnakud; turvaaugud teenustes; andme- ja identiteedivarguse oht; väärinfo, küberkius ja -kuritegevus;

[terve artikel] - Eesti infoühiskonna arengukavast 2030 - https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

3 - Hea Uus Meedia

Aeg lendab kiiresti - osalt seetõttu, et ma ise vananen. Mida rohkem aastaid möödub, seda lühemad tunduvad need mulle. Teine põhjus on tehnoloogia kiirenev areng. AI ja muu nutitehnika tõttu on raske uskuda, et telerid ja arvutid on olnud inimeste meediatarbimise osa alles suhteliselt lühikest aega. Raadio on samuti inimajaloo mõttes uus ja murranguline leiutis. Ometi loetakse telerid, raadiod, ajalehed ja ajakirjad traditsiooniliseks ehk vanaks meediaks, samas kui arvutid ja muu sarnane kuuluvad enamasti uue meedia alla. Vana meedia räägib sulle loo, millele sa võid ka põhimõtteliselt vastata kuigi ilmselgelt pole see põhifookuseks, kuid uus meedia annab sulle võimaluse otse dialoogi astuda, oled otsesemalt osa loost, üks selle kujundajatest.

Kuid eristus nende vahel on pigem subjektiivne, mitte objektiivne. Kas ajalehed, mis ilmuvad ainult veebis, on ikka veel vana meedia esindajad? Kas oluliseks faktoriks on lisatud kommentaarium? Või kas pigem on oluline kui tegu on suure organisatsiooniga? Mis siis kui ma trükiksin oma blogist mõned koopiad ja jagaksin neid teistele, kas see oleks uus meedia või vana? Postimehe veebiversioon [1] on ühelt poolt interaktiivne sest on võimalik lisada tagasisidet ning hüpoteetiliselt arutada artikleid kaas-lugejatega ning klikkida reklaamidele ning sellega teenida ajalehele mingi üliväikese summa - samas ilmselgelt on tegu suure, organiseeritud, firmaga, ning komentaarid pole oluline osa kuidas inimesed uudiseid seedivad, platform on tehniliselt olemas kuid ei ole mõeldud selleks. Süü pole muidugi otseselt Postimehes, vana ja uus meedia on eri meetodikad ja ühelt teisele liikumine pole enamasti lihtne ega alati võimalik, vähestel on see märkimisväärselt õnnestunud [2]. Samas kui vaadata paremaid uudise-agregaator kanaleid yuutuubis [3] siis on tegu otsese tagasisidega, suhtlus on möödapääsmatu ning reklaamidki on teistmoodi - kõige tugevamad vana meedia organisatsioonid mis uut meediat kasutavad on edukamad reklaamifirmad - sponsorlus suunamudijale on tihti kordades kasumlikum kui müürileht mõnel prügikastil või vana meedia programmil. See mis ennem töötas vana meedia rahastuseks ei pruugi enam töödata, sest uus meedia on juba kümneküünega enamike rahakottide küljes. Samas muidugi pole see täielik, sest kui sponsoreerida vanas meedias oma teenust või toodet nagu oleks tegu uudislooga ja neutraalse kirjeldusega siis on võimalik lõigata normaalset kasumit - selliste asjade levikust on raske täit pilti saada, sest nad peavad definitsiooniliselt olema pool-peidetud. Salareklaamid on üldiselt keelatud uuele meediale (nt USA FTC regulatsioonid influencer'itele), muidugi kõik ei järgi neid nõudeid. Märkimisväärne tundub mulle fakt et sarnaseid nõudeid reklaami selguse kohta pole filmidel ja telesarjadel kui yuutuubi kanalitel [4] - tegu on omamoodi karuteenega, kui keegi korra läbihammustab et mõnes kohas võib leida salareklaami siis nende usaldus antud koha tulevase õigsuse vastu kukub kolinal.


Nii uus kui vana meedia pole täiuslikud, mõlemal on põhimõtteliselt samad probleemid kallutatuse ning raha-teenimisega. Ilmselt tuleb praegu hoida silma peal pigem uuel meedial, sest oma metoodikaga viib ta kaasa ka vana meedia ning lõpuks pole kummastki midagi kasuliku järel kui probleemidele aegsasti ja mõistlikult ei lähene.


[1] - https://www.postimees.ee/
[2] - Washinton Post Shorts, https://www.youtube.com/@washingtonpostuniverse
[3] - Philip DeFranco, https://www.youtube.com/@PhilipDeFranco
[4] - "YouTubers have to declare ads. Why doesn't anyone else?" (Tom Scott), https://www.youtube.com/watch?v=L-x8DYTOv7w

2 - Ajalugu on imelik

 Ajalugu on ikka natuke imelik küll - samal ajal tundub kauge, aga kontrollib meid - märkamatult. Paljud asjad mis tunduvad uued on vanemad kui kujutada oskaks, kuid teisest küljest lõputu kogus inimesi, asju ning tegusid mis tundusid kunagi unustamatud on jäljetult kadunud. Me isegi ei tea, mida potentsiaalselt kaotanud oleme - me ei tea, mida, ei tea.

Muidugi on võimatu rääkida detailselt asjadest, mis on kadunud, aga paljud asjad on kui mitte päriselt unustatud siis laiema ühiskonna poolt unustusse vajunud või sinna lükatud. Vahel liigub elu lihtsalt edasi nagu kunagi igapäevased tegevused, mida nüüd ainult ajaloo huvilised viljelevad - kõike linase kanga kudumisest, kuni teletüüp masinaga vara-interneti teadetetahvli-tüüpi foorumite eelastes postitamiseni [1]. 

Aastad hakkavad tulema ja jäävad aina tulema. 

Mõned teised asjad lükatakse aja lainete alla meelegam et need asjad kustutada - enamasti pole nad mingi maailmavaate enesenägemusele sobilikud - näiteks sobib Viktooria-ajastu müüt keskaja (madalamate klasside ning vaeste) jälgist hügieenist [2] ja tuhmidest värvidest [3] (kumbki polnud tõsi, aga kuna Viktooria-ajastu (kesk- ja kõrgemaklassi) inimesed nägid end minevikust üle olevat siis oli seda mugav uskuda ning faktid ununesid vaikselt), samuti sobib siia samuti UK kuninganna Viktooria ajastust pärit valge pulma kleit [4] (kui küsida enamikelt siis on see nii olnud aegade ja algusest, muutmatult, ühiskonna alustala). Üldiselt on ajalugu ning traditisoonid palju muutlikumad, kui meile võib meeldida mõelda - see tekitad ebamugavust sest kui midagi nii fundamentaalset võib muutuda, siis pole kindel mis veel muutuda võib - antud ebamugavusest tuleb ka trots, suur soov seista vastu sellele mis on uus ja erinev, ning ei sobi enese-arusaama, samas kui enamikud need "traditsioonid" mille eest võidelda on ajaloo-vaates sama lapsekingades, kui see "uus" mille olemasolu ähvarda.

Kui mõndade asjade võrreldavat noorust kiputakse unustama siis samas teiste asjade üllatavat vanadust samuti ei hinnata piisavalt. Kui rääkida bug'idest, putukatest või puukidest programmis siis viitame ööliblikale, kes ühes 1947. aasta hiidarvutis pahandust tegi [5], või kui räägime spämmimisest siis tegelikult võib tegu olla 1990ndatel viidatud meemile/meme'le - kuigi see pole täiesti kindel siis on üldiselt vastuvõetud et tegu on viitega ühele komöödia-skitile - tegevus ise oli muidugi olemas juba varem, aga enne seda otseselt spämmiks ei kutsutud [6]. Irooniliselt on üks paljudest kommetest, mis vanem kui arvata on - kaebamine, et noorus on hukkas ja need uued asjad hävitavad ühiskonna ning maailma jne - kõik vana-Kreeklastest/Roomlastest kuni eilse päevani paistavad arvavat, et just nüüd on käes ajaloo lõpp, sest midagi täiesti-ebatavaliselt-kohutavalt-mitte-nagu-eelnevat on platsis ning kõik plahvatab kohe-kohe [7]. 

Muidugi on ajaloos olnud kergemaid ning raskemaid perioode, aga siiani pole maailm otsa lõppenud, isegi kui leiutati triipkoodid (Saatani märk, ilmselgelt) või võimalus mitte lapsi saada. 

Aga eks näis, äkki seekord on kõik teistmoodi ja saame selle ajalooga ühele poole, seni võib muidugi uurida nii kaduvat minevikku kui seda kes meid käpiknukkudena kasutab, aga eks see ole ainult teooria. Patsi-teooria.

1 - "The Teletype", Dyah Apsari - https://www.umsl.edu/business/departments/ist/about/graces-place/before-microcomputers/acoustic_coupler_modem.html

2 - "Medieval Hygiene", Mark Cartwright (2018) - https://www.worldhistory.org/Medieval_Hygiene/

3 - "Historical Dyes", Karl Robinson - https://www.thehistoricaldyer.com/about_dyes.php

4 - "Why Do Brides Wear White?" Britannica (2019)

5 - "World's First Computer Bug", National Geographic Society (2023) - https://education.nationalgeographic.org/resource/worlds-first-computer-bug/

6 - "The History of Spam", the Internet Society (2014) - https://www.internetsociety.org/wp-content/uploads/2017/08/History20of20Spam.pdf

7 - "The History of Adult Blaming Young Generation", Nazmus Sakib (2023) - https://medium.com/illumination/the-history-of-adult-blaming-young-generation-c96dd6140a77

1. IT - seinast seina

    Arvutite ajalugu on, kõike arvestades, üllatavalt pikk ja mõnusalt kirju. Võib leida igasuguseid paremaid ja halvemaid ideid, millega tutvumine võib aidata vaadata asjadele uue nurga alt.

    Mõned ideed pole niivõrd halvad, kui veidi enne oma aega (varased kodukasutus arvutid ja mitmed interneti saidi mudelid - inimesed polnud veel nendeks valmis). Sellisteks võiks lugeda näiteks Nintendo VirtualBoy'd - stereoskoopilise 3D effektiga mängukonsooli 1995. aastast. Kuigi konsooli ennast võib läbikukkunuks nimetada mängis see ilmselt olulist rolli hilisemate VR mängukonsoolide arenduses, turunduses ning rahastuses. On palju põhjuseid miks VirtualBoy ei osutunud ise videomängude järgmiseks astmeks [1] - kõike raskustest uudse idee reklaamimisega kuni tehnilised kitsaskohad nagu piiratud värvivõimalused ja kergelt-öeldes ebaergonoomiline kaela asend - võimatu öelda milline neist osutus lõpuks ületamatuks raskuseks. Kõigest hoolimata VirtualBoy uuristas ennast mitmete laste ning noorte südametesse ning elas seal vargsi, kuni oli aeg neil täiskasvanutena teha oma ostuotsuseid. Tänapäeval on virtuaal reaalsus käegakatsutavam kui kunagi varem, ning kuigi VirtualBoy polnud just suur müügihitt siis tema poolt turule toodud ideed kasvavad lopsakaks.

Samas mõned teised ideed on lihtsalt halvad ja oleks ilmselt halvad olenemata olukorrast. Näiteid on üheltpoolt looka (pole raske leida internetis tugevalt küsitavaid ning ebarealistlikke ideid [2]), kuid samas ka vähe, sest tavaliselt sellised ideed ei jõua tegudeni ning kui jõuavad siis mitte suurteni - ewrandiks võib lugeda näiteks. Jättes kõrvale mõned teised, mis kas ongi või on vaid funktsionaalselt identsed pettusskeemiga, tahaks ma täna meenutada kurikuulsat Juicero't - firma mis kõigest hoolimata kogus miljoneid investoritelt enne silmipimestavat läbipõlemist. Tegu oli kahe osalise ideega - müüa erilisi, üliinseneeritud mahlapresse ning siis müüa sinna käivaid mahlapakke (töötasid muidugi ainult Juicero firma poolt väljastatud kallid mahlapakid). Täiesti alusetu antud mudel polegi, nagu demonstreerivad Nescaffe Nespresso masinatega, paljud tarkvara müüvad firmad subscription-tüüpi litsentside ning enamikud printerifirmad tintidega - küll astuti siin mitmetesse erinevatesse ning kaugelt nähtavatesse ämbritesse. Esiteks peaks masin ise (nt tindiprinter) olema sigaodav ning alles hiljem tuleks vaikselt raha teenida täitepakkide korduvate maksumuste summaga (Juicero press maksis umbes 400 dollarit). Teiseks polnud ta ka kõige mugavam, nõudes WiFi ühendust (et kontrollida et pakk on pole aegunud ega võlts muidugi), võttes enam kui veidi ruumi ja kaaludes lisaks veel korralikult. Kolmandaks, ning ilmselt kõige hävitavamaks, olid mahlapakid kahe käega pigistades lihtsamad ning isegi kiiremad tühjendad (kuigi inimesed kiruvad printeri tahma hindu ja Nespresso prügi siis naljalt neid käsitööga ei asenda, eriti printereid). Kokkuvõtvalt on raske uskuda, et keegi ei märganud ilmselgeid küsimuskohti, aga antud kahtlane idee jõudis üllatavalt kaugele.

Kui mõned ideed on kasulikud vaid põgusaks naljaks siis mõned teised on niivõrd murdelise tähtsusega, et nende mainiminegi tundub kalale veest rääkimisena. Ei täna, eile ega homme pole kerge leida mõnd kohta, mis oleks juhtmevabast sidest vaba. Nii raadio kui mobiilside on oma ala revolutsioonid, kui tahaks siin mõned read pühendada WiFi'le, sõpradele tuntud ka kui IEEE standard 802.11. Isegi teadlased, kes 90ndatel leiutasid WLAN'i ei kujutanud päris lõpuni ette millise Pandoora kasti nad olid avanud. Veel vähem kujutasid seda ette need kes polnud antud teadlased [4] -  asjad, mis oleks vaid aastakümme või kaks tagasi tundunud täieliku ulmekirjandusena on nüüd nii tavalised, et nende sujuv töö on eeldus teistele nõudmistele. See mis toimub kapoti all, erinevate lainete poolt kantud andmete, peegeldumiste ning protokollidega ajab päris silmad krõlli - WiFi on üks neist asjadest milleta tänapäeva elu oleks ikka vägagi rööpast väljas, seega siin saab öelda et tegu oli ikka väga revolutsioonilise ideega, millele toetame enda ühiskonna vähemalt ühe nurgaga. 

IT on sügavalt huvitav teema, millesse võiks mingil määral süveneda igaüks. Ka need kelle pärusmaaks pole tehnilised või muud "keerulised" alad. Siin on leida palju - inspireerivast, naeruväärse, kuni fundamentaalseni.

[1] - "A Virtual Failure", Steven Boyer (2009) - https://archive.org/details/VirtualFailure/mode/2up

[2] - kellel liiga palju vaba aega võib maadkuulata lehel Kickstarter - https://www.kickstarter.com

[3] - "Squeezed out", Sam Levin (2017) - https://www.theguardian.com/technology/2017/sep/01/juicero-silicon-valley-shutting-down

[4] - "Invention of wifi" - https://www.naa.gov.au/visit-us/events-and-exhibitions/disrupt-persist-invent/wi-fi